Emla plaaster

Sissejuhatus

Emla plaastrid on plaastrid, mis sisaldavad lidokaiin ja prilokaiin. Need on kohalikud anesteetikumid. Emla plaastri külge kleepimisega järgnevad protseduurid nagu veri proovide võtmine või vein juurdepääsu saab teha valutult. Seda kasutatakse eriti pediaatrias, et eemaldada väikeste patsientide nõelakartus ja mitte ühendada haiglas viibimist valu. Nii väikseid kirurgilisi protseduure nahapinnal saab teha nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Näidustus Emla plaastrile

Emla plaastrite peamisteks näidustusteks on väiksemad sekkumised nahapinnale ja nõelte sisestamine. Eriti aastal anesteesia esilekutsumine, on osutunud heaks ideeks mitte panna lastele veenipääsmeid alles pärast Emla plaastri paigaldamist, kuna see vähendab laste hirmu tulevaste operatsioonide ees. Väikesed kirurgilised protseduurid, näiteks limused, saab esitada ka Emla käe all anesteesia.

Emla plaastreid kasutatakse täiskasvanutel harvemini ja need on eriti kasulikud väga tundlikele patsientidele valu ja ärevil. Veri proovide võtmine on paljude laste jaoks õuduse stsenaarium lastepraktikas, kuid paljude laborikatsete jaoks on see siiski oluline. Emla plaaster võib ära hoida valu nendel juhtudel.

Lapsed peaaegu ei tunne seda punktsioon nõela ja on lastearsti edasiste külastuste ajal vähem ärevil. Samuti on see kasulik veri kogumine ise, kui lapsed ei tunne mingit valu ega pea protseduurile vastu. Sageli on vanematel lihtsam oma lapsi lastearsti juurde viia, kui lastearst töötab vereproovide võtmisel Emla plaastritega. Kuid mitte iga lastearst ei kasuta Emla plaastreid.

Emla plaastrite toimeaine

Emla plaastrite toimeained on lidokaiin ja prilokaiin. Need on kohalikud anesteetikumid. Kohalik anesteesia käivitab plaaster, mis vabastab toimeaine naha ülemistesse kihtidesse valuretseptorite lähedal.

Toimeaine stabiliseerib närvirakkude membraane, blokeerides pingest sõltuva naatrium kanalid. Tavaliselt toimub membraanis ioonide kontsentratsiooni püsiv muutus. See vahetus on vajalik selleks, et närviimpulssi, antud juhul valu, saaks edastada nn tegevuspotentsiaalide kaudu.

Sõltuvalt annusest lidokaiin lülitab kõigepealt välja valukiud, seejärel temperatuuritundlikkus ning lõpuks surve ja puudutus. Kerge annuse korral, st ainult lühikese plaastri paigaldamise korral, on nõelatorkimine tunda, kuid seda ei peeta valusaks. Toimeaine toimib ainult plaastri paigaldamise kohas ja mõjutab seetõttu ülejäänud keha vähe. Lidokaiin ja prilokaiin imenduvad organismis ja erituvad neerude kaudu.