Endokardiidi profülaktika – kellele?
Enamasti areneb nakkav endokardiit, kui südame sisekest on rünnanud mõni eelnev haigus. See võib olla näiteks kaasasündinud südame- või südameklapi defekti korral, aga ka siis, kui vanemas eas on aordiklapp muutunud arterioskleroosi (arterite kõvenemise) tõttu. Mis tahes defekt endokardis (südame sisevooder), mis moodustab ka südameklapid, on patogeenide sihtmärk. Seetõttu on pärast teatud südameoperatsioone ka endokardiidi oht.
Endokardiiti saab seega kõige paremini ära hoida, kui põhihaigusi ravitakse või opereeritakse varajases staadiumis. Samas tuleb vältida suurte bakterite sattumist vereringesse ja seeläbi südamesse – või vähemalt võimalikult kiiresti kahjutuks teha. Siin tulebki appi endokardiidi profülaktika.
Endokardiidi või haiguse raske kulgemise kõrge riskirühma kuuluvad hetkeseisu järgi ja seetõttu saavad endokardiidi profülaktikat järgmised patsiendid:
- Patsiendid, kellel on kunstlikud südameklapid (mehaanilised või loomsest materjalist)
- Tehismaterjaliga rekonstrueeritud südameklappidega patsiendid (esimese kuue kuu jooksul pärast operatsiooni)
- Patsiendid, kellel on teatud kaasasündinud südamedefektid ("tsüanootilised" südamedefektid).
- Kõik proteesidega ravitavad südamedefektid (esimese kuue kuu jooksul pärast operatsiooni, eluaegne, kui osad patoloogilised muutused jäävad, nt jääkšunt või klapi nõrkus)
- Südamesiirdamise läbinud patsiendid, kellel tekivad probleemid südameklappidega (Euroopa juhiste kohaselt ei pea sel juhul 2009. aastast enam profülaktikat tegema, kuid kliinilises praktikas kasutavad mõned arstid seda ohutuse tagamiseks endiselt)
Endokardiidi profülaktika – siin on, kuidas seda tehakse
See, kas arst alustab endokardiidi profülaktikat enne operatsiooni või protseduuri, sõltub patsiendist, protseduuri asukohast ja kõnealusest protseduurist. Endokardiidi profülaktika on oluline, kui näiteks limaskesta vigastuste (baktereemia) tõttu pestakse operatsiooni käigus baktereid otse vereringesse. Sellegipoolest soovitavad praegu kehtivad juhised endokardiidi profülaktikaks vaid väga vähestel juhtudel.
Ühelt poolt on see tingitud asjaolust, et selle kasulikkust ei ole siiani selgelt tõestatud. Teisest küljest soodustab sage antibiootikumide kasutamine resistentsete bakterite teket. Euroopa Südameühingu (ESC) eksperdid soovitavad nüüdsest endokardiidi profülaktikat ainult kõrge riskiga patsientidele, nagu eespool mainitud.
Endokardiidi profülaktikat kasutatakse muidu ainult siis, kui operatsiooni- või uuringupiirkond on nakatunud. See hõlmab erinevaid uuringuid või protseduure, mille käigus saab vigastada limaskest, näiteks seedetraktis, kuse- ja suguelundites või nahas või pehmetes kudedes (nt lihastes). Teine valdkond on sekkumised hingamisteedesse, näiteks tonsillektoomia või kopsu endoskoopia.
Nüüd on üldine soovitus endokardiidi profülaktikaks ainult teatud suuõõneravi puhul ja ainult kõrge riskiga patsientidele!
Patsient võtab 30–60 minutit enne protseduuri antibiootikumi tableti kujul, näiteks amoksitsilliini. Olemasolevate infektsioonide korral kohandatakse endokardiidi profülaktika antibiootikum vastavale patogeenile, näiteks ampitsilliin või vankomütsiin enterokokkinfektsiooni korral soolestikus. Mõnel juhul on vaja ka ravimit, mida ei saa tabletina võtta; sel juhul manustab arst seda infusioonina.
Endokardiidi profülaktika kodus: suuhügieeni tegur
Isegi ilma meditsiinilise sekkumiseta võib ajutine baktereemia (bakterid veres) põhjustada endokardiiti. Näiteks hammaste närimisel või harjamisel võivad bakterid suu limaskesta väikeste vigastuste kaudu vereringesse sattuda.
