Fimoos: ravi, sümptomid

Lühiülevaade

  • Ravi: Fimoosi saab ravida kortisooni sisaldava salviga või kirurgiliselt.
  • Sümptomid: eesnaha ahenemise korral ei saa eesnahka üle peapea tagasi lükata või ei saa seda üldse tagasi lükata. Teised võimalikud sümptomid on valu ja sügelus.
  • Põhjused ja riskitegurid: Fimoos on kas kaasasündinud või omandatud elu jooksul. Enamikul juhtudel on omandatud eesnaha ahenemine tingitud haigusseisundist, mida tuntakse samblike skleroosina.
  • Diagnoos: diagnoosi paneb uroloog patsiendi haigusloo ja füüsilise läbivaatuse põhjal.
  • Haiguse kulg ja prognoos: Lastel kaob fimoos tavaliselt vanemaks saades iseenesest. Kui see nii ei ole, võib ravimata fimoos põhjustada selliseid sümptomeid nagu põletik või eesnaha vigastus.
  • Ennetamine: Omandatud fimoosi saab ära hoida, vältides eesnaha põletikku ja vigastusi.

Mis on fimoos?

Fimoos on eesnaha (eesnaha) ahenemine või tüvelaadne pikendus. See tähendab, et seda saab peenisepea taha tagasi tõmmata ainult valu ja vigastusohu korral või üldse mitte.

Sõltuvalt nende ulatusest on fimoosil kaks peamist vormi:

  • Absoluutne (täielik) fimoos: eesnahka ei saa tagasi lükata ka siis, kui peenis on lõtv või jäik (erektsioon).
  • Suhteline (mittetäielik) fimoos: Eesnahka ei saa tagasi lükata ainult siis, kui peenis on püsti.

Eesnaha lühenemist (frenulum breve) tuleb eristada eesnaha ahenemisest, mida kõige lihtsamal juhul saab ravida peenise alust mööda kulgeva sidekoe riba lõikamisega.

Kuidas fimoosi ravitakse?

Eesnaha ahenemist ravitakse tavaliselt alates eelkoolieast; korduva põletiku korral saab ravida ka alates kolmandast eluaastast. Ravi eesmärk on normaliseerida urineerimist ja võimaldada hilisemat seksuaalfunktsiooni. Fimoosi korral on oluline ka hea suguelundite hügieen.

Kohalikud salvid fimoosi vastu

Igas vanuses meeste eesnaha ahenemise meditsiiniliseks raviks on saadaval konservatiivsed (mittekirurgilised) ja kirurgilised ravimeetodid. Täiskasvanute eesnaha ahenemise ja adhesioonide üheks konservatiivseks raviks on teatud salvide lokaalne manustamine. Tegemist on kortisooni sisaldavate preparaatidega, millega patsiendid saavad end ise kodus ravida vastavalt arsti juhistele.

Sobiv salv aitab ligikaudu kolmel neljandikul kõigist patsientidest eesnaha ahenemise vastu, mille tulemuseks on fimoosi märkimisväärne paranemine. Probleem on aga selles, et eesnaha ahenemine kordub pärast seda väga sageli.

Kortisoonravi sageli kardetud kõrvaltoimeid ei ole oodata salvi paiksel manustamisel.

Laste ravi

Imikute ja väikelaste loomuliku – st füsioloogilise – fimoosi korral ei ole tavaliselt ravi vaja. Ravi on vajalik ainult siis, kui ilmnevad sellised sümptomid nagu korduv valulik eesnaha põletik.

Eesnaha ahenemise korral tehakse ka väikelastel ravi esialgu kaks korda päevas kortikosteroide sisaldava kreemiga. Kui see ei too kaasa soovitud ravi edukust, võib arst soovitada operatsiooni.

Nõuanne vanematele

Vanematel soovitatakse lapse eesnahka tagasi tõmmata ainult siis, kui see on probleemideta võimalik. Oluline on, et eesnahka ei mobiliseeritaks kunagi jõuga! Kui seda ei ole võimalik tagasi lükata, pole see põhjust muretsemiseks: eesnahka pole vaja enne puberteeti tagasi tõmmata!

Pärast puhastamist veenduge, et eesnahk libiseb tagasi oma algasendisse, nii et parafimoosi ei jääks. Parafimoos on eesnaha tihedast rõngast (fimoosirõngast) tingitud peanäärme kokkutõmbumine. Isegi kui eesnahka ei saa liigutada, on oluline peenist regulaarselt pesta.

Kui vanemad märkavad haiget või punetavat eesnahka, on soovitatav lapsele selgitada, kui oluline on pärast pesemist ja tualetis käimist eesnahk välja raputada ja kuivatada.

Fimoos: operatsioon

Paljudel juhtudel pakuvad ümberlõikamist arstid. Lugege siit kõike, mida peate teadma fimoosikirurgia kohta.

Alternatiivne meditsiin

Kui otsite Internetist eesnaha ahenemise ravimeetodeid, leiate alternatiivseid ravimeetodeid, nagu homöopaatia ja kodused abinõud. Näiteks väidetavalt hõlbustab fimoosiga lastel urineerimist soojas vees suplemine.

Alternatiivsete abinõude tõhusus on aga sageli tõestamata või ebapiisavalt uuritud ja seetõttu on ebaselge, kas need ka tegelikult aitavad. Seetõttu on soovitatav arstiga selgitada, kas eesnaha kitsenemist on võimalik ravida homöopaatiliselt.

Kuidas fimoos avaldub?

Fimoosi peamiseks sümptomiks on see, et eesnahka ei saa või ei saa peaaegu üldse tagasi lükata üle peapea. Kergetel juhtudel ei põhjusta see mingeid sümptomeid. Teatud asjaoludel võib fimoos põhjustada muid sümptomeid, nagu valu ja sügelus. Fimoos soodustab ka põletikku ja infektsioone eesnaha piirkonnas.

Tugeva eesnaha ahenemise korral on ka urineerimine raskem: uriinijuga on väga õhuke ja nõrgenenud. Uriini voolu suund võib ühele poole kalduda. Lisaks võib pingul eesnahk urineerimisel uriinipeetuse tõttu õhupallina paisuda (ballooning).

Täiskasvanutel võib fimoos takistada ka erektsiooni ja ejakulatsiooni. Seetõttu võib seks fimoosiga olla valus.

paraphimosis

Parafimoos on absoluutne hädaolukord. Lisateavet selle kohta saate lugeda artiklist Parafimoos.

Fimoos lastel on normaalne

Alla kolmeaastastel lastel ei peeta eesnaha ahenemist patoloogiliseks. Vastsündinutel ja väikelastel on täiesti normaalne, et eesnahka ei saa liigutada.

See adhesioon tavaliselt aja jooksul lõdveneb: korduvate (tahtmatute) erektsioonide ja eesnaha tugevnemise (keratiniseerumise) kaudu kiirendatakse eesnaha irdumise protsessi selle all olevast peast.

Alates kolmandast eluaastast on eesnahk liikuv 80 protsendil poistest ja peaks olema liigutatav vähemalt alates viiendast eluaastast. Paljudel viieaastastel ei saa aga eesnahka veel täielikult tagasi lükata.

Kuue- kuni seitsmeaastaste poiste seas on eesnaha ahenemine mõjutatud viiel kuni seitsmel protsendil, 16-18-aastastel aga on fimoos ligikaudu ühel protsendil. Täiskasvanuid seevastu mõjutab see harvem.

Pikaajaline fimoos suurendab põletike ja kuseteede infektsioonide riski, mis mõnel juhul õigustab ravi alustamist.

Fimoos: põhjused ja riskitegurid

Eristatakse primaarset ja sekundaarset fimoosi.

Väikelaste eesnaha kitsendused on peaaegu alati esmased ehk kaasasündinud. Eesnaha ahenemine esineb siis sünnist saati ega taandu nagu tavaliselt kasvu käigus. Selle põhjused pole teada.

Omandatud (sekundaarne) fimoos tekib elu jooksul, peamiselt lokaalse põletiku ja vigastuse tagajärjel tekkinud armistumise tõttu. Selle tulemusena tekib sageli armiline nöörimisrõngas.

Lisaks võivad eesnaha infektsioonid ja muud põletikulised protsessid põhjustada armistumist ja seega fimoosi. Need on tavalised fimoosi põhjused täiskasvanueas.

Armid tekivad sageli ka siis, kui püütakse eesnahka liiga vara ja liiga intensiivselt tagasi tõmmata. Need niinimetatud tagasitõmbamiskatsed põhjustavad umbes 20 protsenti sekundaarse eesnaha ahenemise juhtudest.

Lisaks põhjustab suhkurtõbi mõnikord ka eesnaha ahenemist sekundaarse fimoosi kujul.

Uuringud ja diagnoosimine

Fimoosi uurimise ja ravi spetsialist on uroloog. Ta tegeleb uriini moodustumise ja uriini ärajuhtimise eest vastutavate organitega, samuti meeste suguelunditega.

Esmasel konsultatsioonil patsiendiga või (laste puhul) vanematega kogub uroloog haiguslugu. Ta esitab muu hulgas järgmised küsimused:

  • Kas eesnahka on kunagi tagasi tõmmatud?
  • Kas on probleeme urineerimisega (nt eesnaha paisumine)?
  • Kas esineb sagedasi kuseteede või peenise infektsioone?
  • Kas peenist on kunagi opereeritud?
  • Kas peenisel on teadaolevalt vigastus?
  • Kas peenis muutub erutumisel kõvaks (erektsioon)?

Eesnaha ahenemise korral uuritakse eesnahka kitsaima koha, kuju, seisundi ja tagasitõmbatavuse osas. See on võimaliku ravi jaoks väga oluline. Armide tunneb mõnikord ära valgest rõngast eesnaha avause ümber.

Kui arst märkab sekretsiooni või põletikku (balaniit = peanäärme põletik), teeb ta määrdumise. See võimaldab tuvastada või välistada nakkusi. Kuid selline põletik on sageli põhjustatud uriinipeetusest ja on seetõttu puhtalt keemiline ärritus.

Seejärel jälgib arst urineerimist, et hinnata uriinijoa tugevust ja kõrvalekallet. Igasugune eesnaha puhitus ilmneb ka urineerimisel.

Seejärel otsustab arst uuringu tulemuste põhjal, mida iga eesnaha ahenemise korral ette võtta ja milline ravimeetod on õige.

Fimoos: haiguse kulg ja prognoos

Lastel areneb eesnaha ahenemine või fimoos sageli vanusega. Seetõttu on sageli võimalik raviga oodata ilma suuremate riskideta.

See risk on väiksem ümberlõigatud meestel. Neil on ka väiksem HIV-nakkuse risk, sest eesnahas on palju HIV-tundlikke immuunrakke. Emakakaelavähi (emakakaelavähi) risk on väiksem ka ümberlõigatud meeste partneritel.

Enamikul juhtudel on operatsioon fimoosi edukas ja ohutu ravivõimalus.

Ennetamine

Kuna eesnaha põletik ja vigastus võib elu jooksul kaasa tuua omandatud fimoosi, on oluline seda võimalikult palju vältida. Seetõttu soovitatakse täiskasvanutel olla eesnaha käsitsemisel oma laste ja iseendaga väga ettevaatlikud.

Profülaktiline ümberlõikamine (nt sugulisel teel levivatesse haigustesse nakatumise vältimiseks) ei ole Lääne-Euroopa tööstusriikides soovitatav, kuna võimalik kasu ei kaalu piisavalt üles võimalikku kahju.