Paljudel inimestel on psühholoogilisi probleeme, mille jaoks on vaja psühhoterapeutilist abi. Gestalt ravi võib kaaluda klientide jaoks, kes soovivad keskenduda peamiselt olevikule ja on valmis võtma isiklikku vastutust.
Mis on gestaltiteraapia?
Gestalt ravi näeb ennast teraapiavormina, mis läheb hingest, kehast ja mõistusest kaugemale, hõlmates elu sotsiokultuurilist ja ökoloogilist konteksti. Gestalt ravi on üks humanistliku terviklikult integreerivatest ja kogemuslikest meetoditest psühhoteraapia. Selle asutasid Fritz Perls, Laura Perls ja Paul Goodman ning see on välja kujunenud suures osas psühhoanalüüsist. Perls leidis, et iga inimene vastutab oma tegude eest ja suudab ka oma potentsiaali realiseerida. Gestaltteraapia käsitleb peamiselt emotsioone ja kogemusi olevikus, kuigi neil võib olla seos minevikuga. Gestalti teraapiatöö keskne mure on “Mina ja teie siin ja praegu”. Terapeutiline töö on mõeldud psühhosotsiaalsete oskuste edendamiseks, mis aitavad elada isemääratud elu isiklike väärtustega ja olla seotud oma keskkonnaga.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Gestaltteraapiat on mitu rakendust ja see sobib igas vanuses. Seda saab teha individuaalse, rühma-, paari- või pereteraapiana ning see aitab mitmesuguste probleemide korral:
- Isiksuse häired
- Neuroosid
- Püshhosomaatilised probleemid
- Söömishäired
- Narkomaania
See näeb ennast teraapia vormina, mis läheb hingest, kehast ja meelest kaugemale, hõlmates teraapiasse ka elu sotsiaalkultuurilise ja ökoloogilise konteksti. Ta soovib saavutada inimlikumat suhtlemist inimeste vahel ja julgustada rohkem keskkonnateadlikkust. Seetõttu pole see mitte ainult a psühhoteraapia meetod, vaid ka elufilosoofia ja maailmavaade. Fritz Perls nägi vaimseid häireid inimestevaheliste kontakthäirete tagajärjel. Kõik inimesed vajavad sotsiaalset kontakti ja lähedust teiste inimestega, kuid mõned inimesed arendavad kaitsemehhanisme hirmust tagasilükkamise ees ega suuda end oma tunnetele anda. Gestalti teraapias oleks sellisel juhul eesmärk võimaldada taas elavaid tundeid lubada ja neid siin ja praegu teraapias ellu äratada. Ka minevik on oluline ja kujundav, kuid erinevalt psühhoanalüüsist ei pea Gestalt-ravi oma ülesannet minevikus kaevamiseks, sest minevikuga leppimine ei pruugi ilmtingimata aidata oleviku probleemides. See töötab kolme põhimõttega:
- kogemus
- Tajuda
- Enesetoetus
Kogemiseks tuleb teadlikult tajuda kaasinimesi ja keskkonda. Neurootiliste probleemidega inimestel on hirm sattuda vaidlustesse ja kontaktidesse, kuna nad kardavad tagasilükkamist. Nende kaitsemehhanismid takistavad neil tunnetamist, kogemist ja tajumist. Sisemiselt vabamaks saamiseks on vaja, et nad eemalduksid oma sümptomitest ja probleemidest, millega nad sunnivad teisi tegutsema, ning võtavad selle asemel isikliku vastutuse. Gestalt-teraapia grupiseansi klassikalises järjestuses liiguvad rühma liikmed läbi toa, kus on tühi tool (“kuum tool”). Need, kes soovivad mõne teemaga tegeleda, istuvad selle “kuuma tooli” otsa. Terapeut annab peeneid ettepanekuid, rühm annab tuge ja tagasisidet, samal ajal kui “kuumal toolil” viibiv inimene lubab kõiki emotsioone ega suru midagi alla. Selles grupikogemuses saab kogeda kogu tunde, alates hindamisest ja turvalisusest kuni paljastamise ja kriitikani. Gestalti teraapias mängivad rolli ka unistused ja fantaasiad. Nendega töötamiseks kasutatakse loomingulisi meetodeid. Individuaalne ravi võib olla vahemikus 20 kuni 200 tundi; rühmateraapiat pakutakse avatud või kinnises vormis.
Riskid, kõrvaltoimed ja ohud
Gestaltteraapia võib olla efektiivne teraapiavorm erinevate probleemide korral, kuid siiani pole teaduslikke uuringuid, mis võiksid tõestada, et geštaltteraapia meetmed on positiivne mõju ja et need tagavad püsiva edu. Kuna kasutatakse dramaatilisi tehnikaid, ei sobi see vähem inimestele, kellel on enamasti hüsteeriline isiksuse struktuur, sest töötamine “kuuma tooliga” võib julgustada inimesi lihtsalt tundeid mängima. Seda saab viima vaimse ülekoormuse reaktsioonidele. Vaja on kogenud terapeute, kes suhtuksid grupikogemustega vastutustundlikult ja aitaksid klientidel neid kogemusi hiljem oma hingeelus asjakohaselt klassifitseerida. Osaliselt leidub ebapiisavalt koolitatud terapeute, kes tegelevad väga vastandliku stiiliga, pettudes veelgi kliente. Alternatiivses stseenis kasutatakse ka tehnikaid, mis tekitavad tundeid ja annavad hääle dialoogis hääle konfliktide erinevatele osadele. Need on mõeldud siis omavahel vestlema. Sotsiaalse ärevusega inimeste jaoks võib grupikogemus kuumal kohal olla kahjulik, sest rühmas, kus neid pidevalt jälgitakse, ei soovi nad veelgi enam oma tunnetele vabad käed anda. Nii saavad nad end veelgi rohkem sulgeda. Vastutustundlik teraapia peab alati silmas pidama rühma liikmete individuaalseid häbipiire ega tohiks soovida ületada isiklikke piire. Igal inimesel on psühholoogilised kaitsemehhanismid, millel on oma õigustus. Seetõttu on väga oluline, et Gestalti terapeudid oleksid läbinud tõsise väljaõppe ning jätkaksid asjakohast ettevaatlikkust ja hoolt, et nad ei tugevdaks klientides kaitsemehhanisme veelgi.
