B-hepatiidi kokkupuute profülaktika

Kokkupuutejärgne profülaktika on ravimite pakkumine haiguste ennetamiseks inimestel, kes pole vaktsineerimisega konkreetse haiguse eest kaitstud, kuid on sellega kokku puutunud.

Näidustused (kasutusvaldkonnad)

  • Vigastused esemetega, mis võivad sisaldada HBV-d (nt nõelakepp) või veri kontakti limaskest või puutumata nahk.
  • HBsAg-positiivsete emade või teadmata HBsAg staatusega emade vastsündinud (olenemata sünnikaalust).

Täitmine

  • Potentsiaalselt nakkavate esemetega seotud vigastuste korral:
    • Kohene vaktsineerimine ja samaaegne haldamine kohta hepatiidi B immunoglobuliin (= passiivne immuniseerimine; vt allolevat tabelit).
  • Vastavalt rasedus- ja sünnitusjuhistele tuleks kõigi rasedate naiste seerumit testida HBsAg suhtes pärast 32. nädalat rasedus (SSW), võimalikult lähedal tarnele.
  • Aasta vastsündinud hepatiidi B-positiivsetele emadele antakse a annus of hepatiit B immunoglobuliin (antikehade et hepatiidi B viirus) ja esimene annus HB vaktsiini kohe pärast sündi. Seejärel viiakse esimesel eluaastal läbi täielik põhiline immuniseerimine.

Kokkupuute protseduur hepatiit B immunoprofülaktika: vt joonist 1 jaotisest „Epidemioloogiline bülletään, 22. august 2019, lk 344.”

Kokkupuutejärgne hepatiit B immunoprofülaktika sõltuvalt anti-HBs tasemest.

Praegune anti-HBs tase Nõuab
HB vaktsiin HB immunoglobuliin
≥ 100 RÜ / l Ei Ei
10–90 RÜ / l Jah Ei
Ja anti-HBs oli ≥100 RÜ / l või teadmata. Jah Jah