Higi tootmine
Higi põhisekretsioon (põhikogus), st välistingimustest hoolimata alati tekkiv higi kogus, on inimesel umbes 100–200 ml päevas. Seda mahtu võivad aga erinevad tegurid tugevalt mõjutada ja seetõttu varieeruda.
Suurenenud higistamise põhjused
Higi suurenenud sekretsiooni kõige olulisem stiimul on tõenäoliselt kõrge ümbritsev temperatuur. Higitootmise stimuleerimiseks on lisaks füüsiline koormus ja psühholoogilised seisundid, nagu stress või põnevus. Programmi kõrge kohanemisvõime higinäärmed tähendab, et selliste mõjude korral võib toodetud higi kogus tõusta 2 liitrini tunnis.
Seejärel vähendatakse soola kontsentratsiooni üha enam, et kaitsta keha liigse soolakadu eest. Närvilises plaanis võib suurenenud higitoodang olla seletatav sümpaatia suurenenud aktiivsusega närvisüsteem. Teatud saatjate kaudu kaastundlik närvisüsteem toimib higinäärmed ja stimuleerib neid soola eritama.
Higi tähtsus kehale
Higi täidab inimkehal mitmeid ülesandeid. Kõige olulisem on kehatemperatuuri reguleerimine. Kuna higi eritub näärmetest naha pinnale, katab see kõrgel ümbritseval temperatuuril alati õhukese vedelikukihi. See võib nüüd aurustuda, st muutuda vedelast olekust veeauruks, mis põhjustab keha kaotuse suur hulk energiat ja seega soojust, mis viib nn aurustumisjahutuseni.
Higi tilkumine on selle funktsiooni suhtes mõttetu. Peale higistamise, mida nahal märkame (Perspiratio sensibilis), on ka märkamatu vorm „higistamine” (Perspiratio insensibilis), näiteks vedeliku aurustamine hingatava õhu kaudu (st limaskestade kaudu). Kuna higi levib nahale nagu kile, toimib see tänu happelise pH väärtusele happelise mantlina ja aitab seega ära hoida selliseid patogeene nagu bakterid or viirused kehasse sisenemisest.
Lisaks on higil ka oluline signaaliefekt. See sisaldab teatud lõhnaaineid. Nende hulka kuuluvad seksuaalsed atraktandid (feromoonid), mis aitavad kaasa seksuaalsele erutusele, aga ka muud lõhnaained, millel on emotsionaalse higistamise ajal arvatavasti hoiatav funktsioon.
Kõik selle sarja artiklid:
