Hambavalu on üks ebameeldivamaid valusid, mis võib igapäevaelu väga raskeks muuta. Need ilmuvad tavaliselt äkki ja te ei saa neist nii kiiresti lahti. Maitsva söögikorra, kehalise aktiivsuse või eriti vaiksetes olukordades valu tungib üha enam meie teadvusse.
Aga eriti kui me sööme, siis hambavalu suudab ka parima söögikorra katsumuseks muuta. Närimisel mõjuvad jõud vahemikus 30 Newtonit (umbes 3000g), maksimaalne närimisjõud on palju suurem. Meie hambad peavad neile jõududele iga päev vastu seisma, kuid mõnikord võib see ka selleni jõuda hambavalu kui meie närimissüsteemis on midagi valesti. Sellise taga olevad põhjused valu laieneda paljudele võimalustele.
Närimisvalud
Kuna sümptomid valu võib seostada paljude põhjustega, on lahenduse leidmiseks vajalik hambaarsti põhjalik läbivaatus. Valu on meie keha hoiatav signaal, et midagi on valesti ja vajab ravi. Kui te seda ignoreerite, läheb see tavaliselt ainult hullemaks, kuni te enam ei talu.
Valuvaigistid sobivad tavaliselt ainult siis, kui soovite valufaasi lühidalt ületada või kui ravi on juba toimunud, kuid paranemine on seotud valuga. Põhjusega nad siiski ei võitle. Esimestel etappidel ei anna hambavalu tavaliselt tunda, see on vaid veidi kuni vaevumärgatav.
Aja möödudes võib see aga päevast päeva kasvada ja kehale rohkem koormust anda. Valu tunne on inimeselt erinev. Hambavalu võib tekkida tajutavas faasis püsivalt või ainult faasidena.
Kergelt tuimast, pulseerivast kuni tugeva valusa tõmbamiseni on kõik variatsioonid võimalikud. Külm või soe, mis on oluline ka närimisel, kuna sööte kas jäätist või sooja suppi, võib suurendada valu, samuti kõva ja tahket toitu, mis nõuab suuremat närimisjõudu ja põhjustab seega ka suurem jõud hambaraviseadmele. Valu ei piirdu tavaliselt ka kahjustatud piirkonnaga, vaid kiirgub edasi, nii et peavalu või emakakaela selgroolülide kaebusi võib seostada ka suuõõne. Lisaks on mõnikord paks, paistes põsk ja raske suu avamine.
Kõik selle sarja artiklid:
