Karantiin: tähendus ja näpunäited

Mis on karantiin?

Enamik inimesi on karantiini või (vabatahtliku) isoleerimisega kokku puutunud alles koroonapandeemia puhkedes. Sageli aetakse need kaks mõistet omavahel segi.

Isolatsioon

Reeglina annavad isoleerimise korralduse rahvatervise osakonnad või muud pädevad asutused. Selle õiguslikuks aluseks Saksamaal on nakkuskaitseseadus (IfSG).

Kui haiguse kulg on kerge, võib isoleerimine toimuda ka kodus (vt: Kodune isoleerimine). Need, kes peavad saama haiglaravi, on seal isoleeritud, nt spetsiaalses isolatsioonipalatis.

Eri- ja kriisiolukordades kasutatakse mõnikord ka mobiilseid isolatsioonipalateid (nt karantiinitelki).

Karantiin kehtib isikutele, kes on suurema tõenäosusega nakatunud isoleerimist vajava patogeeniga. See kehtib näiteks kontaktisikutele, vastavate sümptomitega isikutele (isegi kui test on – ikka! – negatiivne) või kõrge nakatumisriskiga riikidest pärit reisijatele.

Kohaliku haiguspuhangu korral võidakse karantiini panna ka terve maakond või org. Kõik selles karantiinitsoonis viibivad inimesed peavad seejärel järgima ametivõimude poolt määratud meetmeid ja reegleid.

Kes tuleb karantiini panna?

Vastava haiguse korral kehtib isoleerimiskohustus ehk karantiin

  • Haigestunud isikud
  • Mikroobide eritajad, kellel endal pole sümptomeid, kuid kes on nakatunud ja võivad nakatada teisi. Nende hulka kuuluvad asümptomaatilised inimesed, aga ka äsja nakatunud isikud inkubatsiooniperioodil (inkubatsiooni eritajad), taastujad (konvalestseeruvad eritajad).

Mõne haiguse korral jätkavad nakatunud isikud eritumist rohkem kui kolm kuud pärast paranemist ja mõnel juhul isegi kogu ülejäänud elu (püsivad eritajad).

Kui kaua kestab karantiin või isolatsioon?

Inimestel, kellel on vaid kahtlus võimalikus nakatumises, sõltub karantiiniperiood vastava haiguse peiteajast. Kui see periood on möödunud ilma positiivse testita, võib eeldada, et asjaomane isik ei ole nakatunud.

Kui pikk on koroonainfektsioonide karantiiniperiood?

Kohustuslik isoleerimine: pärast positiivset Sars-CoV-2 testi on regulatiivne nõue viieks päevaks kodus isoleerida. Nakatunud isikutel on tungivalt soovitatav end regulaarselt testida ja mitte loobuda isoleerimisest enne, kui kiirtesti tulemus on negatiivne.

Need reeglid kehtivad ka isoleerimise ja karantiini puhul omikroninfektsiooni või nakkuskahtluse korral, hoolimata sageli leebematest kuludest.

Tervishoiutöötajate puhul kehtivad tööle naasmiseks eraldi meetmed lisaks elanikkonna isolatsiooni- ja karantiinireeglitele.

  • Nakatunud isikutele: 48 tundi sümptomiteta pluss negatiivne professionaalne kiirtest või PCR-test.
  • Kontaktidele: Igapäevane testimine kiirtestiga enne tööle minekut.

Mida tähendab kodune karantiin?

Mõnel juhul võivad pädevad asutused määrata karantiini või isolatsiooni inimese enda kodus või muus mittemeditsiinilises hoones. See kehtib ka SARS-CoV-2 pandeemia kohta.

Mida ma pean teadma koduse karantiini või isolatsiooni kohta?

Koduse isoleerimise või karantiini eesmärk ei ole kedagi nakatada. Neid karantiinireegleid saate kasutada ka teiste oma leibkonnaliikmete kaitsmiseks.

  • Teie ja teised teie leibkonnaliikmed peaksite pesema käsi regulaarselt, põhjalikult ja vähemalt 20 sekundit seebiga.
  • Järgige ka köhimise ja aevastamise reegleid (st kasutage ühekordset salvrätikut või köhige või aevastage küünarnuki kõverasse, teistest eemale pöörates, seejärel peske käed).
  • Käte kuivatamiseks on kõige parem kasutada ühekordselt kasutatavaid riidest rätikuid.
  • Ärge pange käsi näole, eriti nina, suu ega silmadele.
  • Õhutage regulaarselt kogu kööki, vannituba, magamistuba ja elutuba.
  • Ärge jagage nõusid ega voodipesu teiste samas majapidamises elavate inimestega enne, kui need on tavapäraselt puhastatud.
  • Vältige lähedast füüsilist kontakti ja hoidke teistest leibkonnaliikmetest vähemalt 1.5-XNUMX meetrit vahemaad.
  • Kandke suust ninani ulatuvat maski, kui peate tingimata olema teiste leibkonnaliikmetega samas ruumis. Nad peaksid panema ka maski.
  • Puhastage pindu ja esemeid, millega kokku puutute (ukselingid, tulede lülitid jne) regulaarselt – pärast arstiga konsulteerimist võimalik ka pindade desinfitseerimisvahendiga.
  • Kasuta oma prügikotti, mida hoiad kuni utiliseerimiseni patsiendi toas.
  • Kui elate üksi: laske naabritel, sõpradel või sugulastel tuua teile toidukaubad ja muud vajalikud asjad ning jätta need teie ukse taha. Vajadusel võite abi küsida ka tuletõrjelt, tehnilise abi organisatsioonilt või oma kogukonna vabatahtlikelt.
  • Kas sul on koer? Seejärel paluge naabritel, sugulastel või sõpradel seda regulaarselt jalutada.
  • Mõõtke oma kehatemperatuuri kaks korda päevas ja märkige üles kõik haiguse sümptomid. Kirjuta ka üles, kellega oled viimasel ajal isiklikult kokku puutunud.
  • Teatage arstile, kui teil tekib köha, palavik, hingamisraskused või tõsine haigustunne.

Näpunäiteid karantiiniks ja isoleerimiseks

Karantiin või isolatsioon võib olla lastele eriti hirmutav ja väljakutseid pakkuv. Selgitage oma järglastele olukorda nende vanusele sobival viisil. Proovige väljendada rahu ja enesekindlust.

  • Tagage usaldusväärne igapäevane ülesehitus fikseeritud ärkamis-, söömis- ja magamaminekuaegadega – endale ja oma lastele. Koolilaste jaoks on olulised ka kodutööde kindlad ajad. Ärge unustage vahepeal teha väikseid pause.
  • Need, kes on kodus “köögis”, veedavad sageli palju aega teleri või arvuti ees. Meedia tarbimine peaks aga jääma piiridesse – nii enda kui ka laste jaoks. Veenduge, et teie lastel oleks juurdepääs eakohasele, mainekale meediale ja teabeallikatele (näiteks praeguse Covid 19 olukorra kohta).
  • Liikuge ka vaimselt, eriti kui te ei saa kodukontoris oma meelt proovile panna. Proovige näiteks lugemist, (loomingulist) kirjutamist, mõistatusi või (mõtlemis)mänge.
  • Lõõgastusharjutused on eriti soovitatavad, kui oled pinges või ärevil. Internetist leiate palju soovitusi ja juhiseid hingamisharjutuste, meditatsiooni, autogeense treeningu või progresseeruva lihaslõõgastuse kohta. Lapsi võivad aidata ka (eakohased) lõdvestusharjutused.
  • Kui teil või teie perekonnal on ärevus, mure, frustratsioon või konflikt, siis ärge kõhelge ka karantiini ajal telefoni teel abi otsimast – näiteks lähedastelt, perearstilt, telefoninõustamisteenuselt või muudelt kriisiteenistustelt. Sobivate kontaktpunktide kohta leiate infot internetist (näiteks oma valla või linna kodulehelt).

Juriidiline teave karantiini kohta

Kui teid kui töötajat puudutab ametlik meede, näiteks tegevuskeeld või karantiini seadmine, võib teil olla tööandja vastu töötasu nõue.

Lisateavet

Robert Kochi Instituut: soovitused isoleerimiseks ja karantiiniks SARS-CoV-2 nakkuse ja kokkupuute korral, seisuga 2.5.2022: https://www.rki.de/DE/Content/InfAZ/N/Neuartiges_Coronavirus/Quarantaene/Absonderung .html

Föderaalne tervisehariduse keskus (BzgA): Infektiosschutz.de: "Karantiin ja isolatsioon", 26.09.2022