Kogelemine kui kõnehäire vorm
Stuttering on väga tuntud kõnevoo häire. Sisse kogelemine, laused sageli katkestatakse ja teatud helid korduvad (näide: ww-what?). Tundub, nagu oleks mõjutatud isik ühte kohta kinni jäänud.
Teatud tähtede “vajutamine” on samuti tüüpiline kogelemine. Kogelemise põhjused võib jagada kahte rühma. Ühelt poolt on kogelemiseni viivad psühholoogilised põhjused.
Teisalt suurendab kogelemine närvilisust ja hirmu. Lastel toimub kogelemine aga sageli ilma igasuguse äratuntava põhjuseta. Tegelikult on kogelemine tavaline samm, mis toimub lapsepõlv. Kahe kuni viienda eluaasta vahel juhtub sageli nähtus, et lapsed otsivad sõna ja kordavad seda seni, kuni seda korratakse. Tavaliselt kaob see kogelemine aga laste kõne edenedes uuesti.
Düslalia kui kõnehäire vorm
Düslalia mõistet kasutati varem sageli artikulatsioonihäire kirjeldamiseks. See on erinevate häirete ühine mõiste. Häired puudutavad alati sõnade või helide hääldamist.
Väga tuntud artikulatsioonihäire või düslalia vorm on lisping. Siin ei moodustata S-helisid õigesti ja tekib helisev heli. Öeldakse, et laps peaks saama oma kuuendaks sünnipäevaks kõik kõnehääled õigesti hääldada.
Kuni selle vanuseni on vale hääldusviga normaalne ja on osa keele arengust. Kui aga pärast kuuendat sünnipäeva muutub lapse hääldus valeks, võib rääkida liigendushäirest. Selle põhjuseid on palju ja erinevaid.
Ühelt poolt nõrgad või ebapiisavalt koordineeritud lihased suu võib olla põhjus. Liigendihäire põhjuseks võib olla ka kuulmishäire või sarnaste helide diskrimineerimise puudumine. Kuulmistest arsti juures peaks välistama kuulmishäire. Õiget hääldust saab edendada logopeed. Näiteks kasutatakse harjutusi, et tugevdada suu motoorsed oskused.
Kõik selle sarja artiklid:
