Laste kõnehäire

Määratlus

Kõnehäire on suutmatus moodustada kõnet õigesti ja ladusalt. Tuleb selgelt eristada kõnehäireid kõnehäiretest. Kõnehäire mõjutab helide või sõnade motoorset moodustumist.

Kõnehäire mõjutab seevastu kõne moodustumise neuroloogilist taset. Seepärast seisneb probleem keele vaimses kujunemises. Laste kõnehäirel võivad olla kõige erinevamad vormid ja põhjused. Ligikaudu kaheksal protsendil Saksamaa eelkooliealistest lastest on kõnehäire. Seetõttu on probleem tavaline.

Mis on väljendusrikas kõnehäire?

Ekspressiivne kõnehäire on kõnehelide tekke probleem. Nagu nimigi ütleb, on kõnehäire puhtalt väljendusrikas, st tegemist on keelelise väljendusega. Ekspressiivse kõnehäirega inimestel on sageli probleeme õigete sõnade leidmisel ja kasutamisel.

Samuti on keeruline luua grammatiliselt õigeid lauseid. Moodustatud laused on sageli väga lühikesed ja täis grammatilisi vigu. Võib ka öelda, et aktiivsete sõnade sõnavara on oluliselt vähenenud.

Keele mõistmine pole aga tavaliselt probleem. Siin on mõjutatud isikute kõne mõistmine võrreldav tervete inimeste kõne mõistmisega. Ekspressiivne kõnehäire algab tavaliselt aastal lapsepõlv.

Paljudel juhtudel pole sõnadele sarnanevate sõnade või helide moodustamine võimalik juba teisel eluaastal. Ekspressiivse kõnehäire põhjust pole veel piisavalt uuritud. Eeldatakse, et nii geneetilised (pärilikud) tegurid kui ka neuroloogilised (ajurolli mängivad) tegurid.

Klaks kui kõnehäire vorm

Möirgamine on kõnehäire. Seda iseloomustab kõnevoo häirimine. Sellisel juhul ühendatakse või jäetakse sõnad sageli vahele.

Samuti on tüüpiline, et helisid asendatakse või muudetakse nii, et neid osalt ei mõisteta. Samuti võib häirida kõnerütmi. Kõnet tajutakse sageli tõmbleva ja liiga kiirena.

Teisalt on korisevatel inimestel suure tihedusega täitesõnu (nt “um”), mis muudab lause väga mittelikidaks. Tuleb märkida, et need, kes kannatavad, ei ole probleemidest sageli teadlikud. Lärmavatel isikutel on raskusi kõnevigade tuvastamisel.