Kreatiniini kliirens: standardväärtused
Kreatiniini kliirens näitab, kui kiiresti suudavad neerud uriiniga aineid väljutada – näiteks kreatiniini. Uriini ained on kõik ained, mida organism peab uriiniga eritama. Kliirensit saab kasutada neeruglomerulite filtreerimiskiiruse (glomerulaarfiltratsiooni kiirus, GFR) hindamiseks.
Kreatiniini kliirensi saab arvutada mõõdetud kreatiniini väärtuste põhjal uriinis ja veres. Uriini kogutakse mõõtmiseks mitme tunni jooksul. Uriini kogumine 24 tunni jooksul on kõige mõttekam.
Kreatiniini kliirensit saab arvutada ka vereplasma kreatiniini väärtuse järgi, kasutades Cockcrofti ja Gaulti valemit. See on eriti täpne, kuna võtab arvesse ka patsiendi vanust ja kehakaalu.
|
vanus |
Kreatiniini kliirens (ml/min x 1.73 m2 kehapindala) |
|
1. kuni 2. elunädal |
25 - 35 |
|
3. nädal kuni 2. kuu |
25 - 55 |
|
3. kuni 12. kuu |
35 - 80 |
|
vanemad lapsed |
> 90 |
|
u. 25 aastat |
Naised: 70 – 110, mehed: 95 –140 |
|
u. 50 aastat |
Naised: 50-100, mehed: 70-115 |
|
u. 75 aastat |
Naised: 35-60, mehed: 50-80 |
Kreatiniini kliirens vs kreatiniin: kumb on mõttekam?
Kreatiniini kliirens seevastu on tundlikum: see võib viidata isegi kergele neerufunktsiooni häirele, mis on kreatiniini mõõtmise ees otsustav eelis.
Millal on kreatiniini kliirens madal?
Kreatiniini kliirens või glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) väheneb erinevate neeruhaiguste korral. Nende hulka kuuluvad näiteks
- Neerude verevoolu häired (nt neeruveresoonte ahenemise tõttu)
- Glomerulonefriit (neerukeste põletik, mis tavaliselt mõjutab mõlemat neeru)
- Diabeetiline neeruhaigus (diabeetiline nefropaatia)
- Nefroskleroos
Lisaks võivad kreatiniini kliirensit vähendada ka kasvajad, kivid või põletik kuseteedes.
Millal kreatiniini kliirens suureneb?
Kreatiniini kliirens suureneb nii raseduse ajal kui ka diabeedi varases staadiumis.
