Kontekstis valu mäluon Mannheimi teadlaste uuringud, mida juhivad PD dr Dieter Kleinböhl ja prof dr Rupert Hölzl, märkimisväärsed: ühes katses valu tervislike uuringus osalejate tundlikkust saaks oluliselt suurendada, ilma et nad sellest teadlikud oleks. Vastupidi, tundlikkust võiks samamoodi vähendada, sõltuvalt taju reaktsioonidele järgnenud tagajärgedest.
Katse
Saksa Uuringufondi rahastatud uuringu eest määrati teadlastele 3,500. aasta põhiuuringute kategoorias 2006 euro suurune teine preemia. Valu Teaduspreemia Berliinis Saksa valukongressil. Katse kulges järgmiselt: katsealused said oma kätele soojusstiimuleid nn termoodi kaudu. Neil lubati temperatuuri ise reguleerida.
Nende ülesanne oli hoida tajutud stiimuli intensiivsust konstantsena. "Tervetel katsealustel viisid valulikud stiimulid tavaliselt harjumuseni, st nad reguleerisid aja jooksul temperatuuri kõrgemaks, et aisting püsiks sama," selgitab dr Kleinböhl.
"Seevastu aastal kroonilise valu tingimused, näiteks seljavalu, sellistele stiimulitele harjumust ei leia - siin toimub sensibiliseerimine, st subjektiivse valuaistingu suurenemine. " Küsimus oli selles, kas selline muutunud valu tajumine võib tuleneda teadvuseta õppimine protsessid. Selle uurimiseks uurisid teadlased terveid inimesi kahel tingimusel. Ülesanne hoida soojusstiimulite sensatsioonitugevust püsis.
Tulemus
Ühes rühmas suurendas sensibiliseerimisreaktsiooni järgnev temperatuuri edasine langus. Harjumusreaktsiooni karistas aga järgnev temperatuuri tõus.
Teises rühmas oli olukord vastupidine: siin tugevdati harjumust ja karistati sensibiliseerimist. Leiti, et rühmas, kus valuaisting oli suurenenud, tekkisid sensibiliseerimisreaktsioonid soojuse stiimulitele sagedamini, teises rühmas aga sagedamini harjumusreaktsioonid. Õpitud sensibiliseerimisega rühmas demonstreeriti ka seda, et kui stiimuli intensiivsus vähenes, jäi isikliku sensatsiooni intensiivsus samaks.
Osalejad ei teadnud seda katse käigus järk-järgult suurenevat tundlikkust valu suhtes.
