Määratlus
Kure hammustus on nn sünnimärk, mis paljudel vastsündinutel on otsmikul, kael, silmalaud või isegi nende juur nina. See on punane, teravalt määratletud märk, mis loetakse healoomuliste hulka naha muutused. Selle põhjustab akumuleerumine ja laienemine veri laevad mis asuvad veidi naha pinna all. Tavaliselt kustub toonekure hammustus esimese 3 eluaasta jooksul ja kaob järk-järgult. Kure hammustuse aktiivne ravi pole tavaliselt vajalik.
Põhjustab
Kurguhammustus otsmikul on a sünnimärk millega sünnivad peaaegu pooled kõigist vastsündinutest. Selle healoomulise nahamuutuse ilmnemise täpset põhjust pole teaduslikult veel selgitatud. Siiski on teada, et toonekure hammustus on selle kogunemine veri laevad naha ülemistes kihtides, mis on väga laienenud ja kumavad läbi nahapinna.
Reeglina väike veri laevad asuvad palju sügavamates kihtides ja neid pole väljastpoolt hõlpsasti näha. Kui haigestunud lapsed pingutavad raskelt ja nutavad või isegi palavik, pindmiste väikeste veresoonte verevool on suurenenud. Need laienevad ja saavad verega suurenenud täitmise tõttu tumedama värvi.
Kui väikestele anumatele avaldatakse survet, näiteks puidust spaatliga, tühjeneb veri naha kapillaaridest ja värv tuhmub. Kurguhammustus võib olla tingitud ka väiksest rikkest lapse emaka arengu ajal. Kure hammustuse diagnoos on nn pilgu diagnoos.
Raviv lastearst suudab kurgihammustuse esmapilgul tuvastada. Tavaliselt avaldub see teatud kehaosades, nagu otsmik, kael (Vt: Kure hammustus kaelassilmalaud või juur nina. Kui teravalt määratletud punakad laigud saab lühikese aja jooksul survet avaldades eemaldada, pole tavaliselt enam kahtlust.
Kure hammustust ei tohiks aga segamini ajada tuleplekiga. See on ka veresoonte patoloogiline laienemine, mis aja jooksul aga üha kasvab ja värvitugevuses tumeneb. Mõnel juhul võivad portveini plekid olla seotud ka teiste pärilike haigustega. Lisaks saab toonekure hammustust eristada ka a hemangioom, nimetatud ka "verekäsn".
