Mis on lümfidrenaaž?
Lümfödeemi raviks kasutatakse lümfidrenaaži. Lümfödeem tekib siis, kui lümfidrenaaž on häiritud interstitsiumi (rakkude, kudede ja elundite vahelise ruumi) kroonilise põletikulise haiguse tagajärjel, põhjustades vedeliku kogunemist koesse. Seda saab ära tunda selgelt nähtava turse järgi. Lümfödeem tekib sageli jäsemetel, kuid lümfödeem võib tekkida ka näol.
Lümfödeem võib olla kaasasündinud (primaarne lümfödeem). Kuid palju sagedamini on need põhjustatud mõnest muust haigusest. Selline sekundaarne lümfödeem on tavaliselt põhjustatud vähist. Ravi terapeudi jaoks kahtlustatakse seega, et kõik lümfödeemid on vähkkasvajad, kuni pole tõestatud vastupidist.
Lümfödeemi ravi algfaasis peavad patsiendid saama lümfidrenaaži üks või kaks korda päevas. Seda saab teha ambulatoorselt või statsionaarselt. Kompleksne füüsiline dekongestiivne teraapia” sisaldab kokku nelja lümfödeemi põhiprotseduuri:
- Kompressioonteraapia sidemete abil
- Dekongestiivsed liikumisharjutused
- Nahahooldusvahendid
- Manuaalne lümfidrenaaž
Lümfödeem mõjutab eelistatavalt jalgu ja käsi ning seetõttu saab neid hästi ravida lümfidrenaažiga. Selle protseduuriga saab aga ravida ka nägu ja kehatüve.
Millal lümfidrenaaži tehakse?
Turseravi kasutatakse sageli järgmiste seisundite korral:
- Krooniline lümfödeem
- Krooniline venoosne puudulikkus (sageli nähtav veenilaiendite kujul)
- Operatsioonijärgne turse
Lümfidrenaaž võib olla kasulik ka muude haiguste puhul, kuigi raviväärtus on väiksem. Need sisaldavad
- Krooniline polüartriit
- CRPS (keeruline piirkondlik valu sündroom, varem Sudecki tõbi)
- Turse pärast hemipleegiat (hemiparees) pärast insulti
- Peavalud
Lümfidrenaažil on ka teisi, haigusega mitteseotud kasutusvaldkondi: näiteks rasedus võib naistel põhjustada turset, mis tekib peamiselt õhtuti ja pärast pikka seismist. See ei vaja tingimata ravi, kuid võib olla rasedale väga stressirohke. Lümfidrenaaž võib siis aidata. Tselluliit on veel üks rakendusvaldkond. Sel juhul puuduvad aga selged teaduslikud tõendid lümfidrenaaži mõju kohta.
Millal lümfidrenaaž ei ole soovitatav?
Lümfidrenaaži ei tohi kasutada teatud haigusseisundite korral. Need sisaldavad
- pahaloomulised kasvajad
- äge põletik
- raske südamepuudulikkus (dekompenseeritud südamepuudulikkus III-IV aste)
- südamerütmihäired
- väga madal vererõhk (hüpotensioon, alla 100/60 mmHg)
- Jalaveenide äge sügav tromboos
- Ebaselged nahamuutused (erysipelas)
Mida teeb lümfidrenaaž?
Lümfidrenaaž on mõeldud lümfisoonte stimuleerimiseks ja lümfivedeliku suurenenud eemaldamise soodustamiseks. Suurenenud vereringe või valuretseptorite aktiveerumine nahas ei ole lümfidrenaaži eesmärk. “Massaaž” oma klassikalisel kujul seevastu toimib mõlema mehhanismi kaudu.
Lümfidrenaaži eriefekti saavutab terapeut ringjate liigutustega. Järgmised neli põhiliigutust on eriti olulised:
- seisev ring
- pumpav käepide
- kühveldav haare
- keeratav käepide
Neid käepidemeid kasutatakse alati. Sõltuvalt turse põhjusest lisatakse seejärel nn täiendavad käepidemed.
Pärast hooldust mähitakse vastav kehaosa (“kompressioonravi”). See hoiab ära turse uuesti tekkimise pärast käsitsi lümfidrenaaži lõppemist. Lümfidrenaaži peaks läbi viima spetsiaalselt koolitatud füsioterapeut.
Pea ja kaela piirkonna lümfidrenaaž
Jäsemete ja kehatüve lümfidrenaaž
Jäsemed on sageli ka lümfidrenaaži lähtepunktiks: lümfödeem mõjutab üsna sageli kätt ja jalga. Näiteks rinnavähi kiiritusravi või kaenla lümfisõlmede eemaldamine võib kaasa tuua käe turse.
Käte ravi algab kaenlaaluste piirkonnast enne õlavarre liigutamist käele. Ka siin võib põhitehnikaid täiendada täiendavate tehnikatega. Jalgadel algab lümfidrenaaž kubemest (spetsiaalsete haardega saab ravida põlvi ja tuharaid).
Millised on lümfidrenaaži ohud?
Kui lümfidrenaaži viib korralikult läbi koolitatud terapeut ja teatud haigusseisundid on eelnevalt välistatud, siis riske üldjuhul ei ole.
Millega peaksin arvestama pärast lümfidrenaaži?
Pärast lümfidrenaaži pole eriline käitumine vajalik. Siiski saate midagi ette võtta, et vältida lümfödeemi nii kiiret kordumist:
- Riietus: olge ettevaatlik, et ärge kandke kitsaid ega ahendavaid riideid, mis muudab lümfi äravoolu veelgi raskemaks. Sama kehtib kellade, ehete ja jalatsite kohta.
- Majapidamine: majapidamis- või aiatöödel kandke kindaid! Lümfi äravoolu parandamiseks tõstke oma jalgu regulaarselt üles.
- Vaba aeg: Treenimisel tuleks piirduda “kergete” liigutustega (kõndimine, kepikõnd, ujumine jne). Väldi pikaajalist päevitamist, saunas või solaariumis käimist – see kahjustab nahka!
Lümfidrenaaž on üldiselt tõhus ja ohutu lümfödeemi ravimeetod, mis on hästi talutav.
