Liikumishaigus: kirjeldus
Liikumishaigus on laialt levinud ja kahjutu nähtus, mis võib haigetele siiski väga piinavaks teha. Tehniline termin "kinetosis" on tuletatud kreekakeelsest sõnast liikumine (kinein). Seda seetõttu, et liikuvas autos või laevas või õhus olevas lennukis liikumise stiimul põhjustab inimestel liikumishaigust.
Näiteks kui keegi istub põrutavas bussis või sõidab autos käänulisel mägiteel, võib see liikumine häirida tasakaalutunnet ja vallandada selliseid sümptomeid nagu iiveldus.
Sõltuvalt transpordiliigist on liikumishaigust mitut tüüpi:
- Levinud on merehaigus – see võib tekkida liikuval laeval või muul veesõidukil.
- Maatõbi on termin, mida kasutatakse inimeste kohta, kellel tekivad pärast merereisi kinetoosi sümptomid niipea, kui nad on tagasi kindlal pinnal. Isegi sadamasild näib õõtsuvat, sest kere on ikka kohanenud laeval toimuvate laineliste liikumistega. See kogemus on eriti levinud meremeeste seas, kes on pikka aega laeval veetnud.
- Kosmosehaigus võib esineda astronautidel. Siin vallandab kinetoosi kosmose gravitatsiooni puudumine – paljud astronaudid tunnevad siis kõigepealt iiveldust ja peapööritust.
Peale selle võib iiveldama hakata ka näiteks kaameli seljas või kergelt tuules õõtsuvas pilvelõhkujas sõites.
Pseudokinetoosist räägitakse siis, kui lennusimulaator, arvutimäng või 3D-kino põhjustab liikumishaigust. Sel juhul pole üldse “päris” otsustavat liigutust, vaid on vaid mulje läbi silmade.
Merehaigus
Kuidas merehaigus avaldub ja mida selle vastu ette võtta saab, saad lugeda artiklist Merehaigus.
Miks mõjutab liikumishaigus mõnda inimest rohkem kui teisi?
See, kui tugev peab olema stiimul liikumishaiguse vallandamiseks, on inimestel erinev.
Täiskasvanute seas mõjutab merehaigus naisi sagedamini kui mehi. Arstid oletavad, et siin mängib rolli hormonaalne tasakaal, sest naistel ilmnevad menstruatsiooni ja raseduse ajal sageli liikumishaiguse sümptomid tavapärasest kiiremini.
Muide, loomad võivad haigestuda ka liikumistõvesse: mitte ainult ei hakka paljud koerad autos iiveldama, vaid isegi kalad võivad õõtsuvas akvaariumis transportimisel merehaigeks jääda.
Liikumishaigus: sümptomid
Klassikalist liikumishaigust nimetatakse tavaliselt järgmisteks sümptomiteks:
- Peavalu
- Higistamine
- Iiveldus ja oksendamine
- Peapööritus
- kahvatus
- kiirenenud hingamine (hüperventilatsioon)
Selles seisundis vererõhk langeb ja südametegevus kiireneb (tahhükardia). Enamasti paranevad haiged liikumishaigusest aga suhteliselt kiiresti niipea, kui aju suudab erinevaid sensoorseid muljeid ühitada.
Harvadel juhtudel võib liikumishaigus võtta ähvardava mõõtme, näiteks kui tugev iiveldus koos oksendamisega kestab päevi ja kannatanu kaotab selle tagajärjel suures koguses vett ja sooli (elektrolüüte). Mõned tunnevad end ka väga loiduna ja on lausa apaatsed. Harva põhjustab liikumishaigus vereringe kokkuvarisemist.
Liikumishaigus: põhjused ja riskitegurid
Liikumishaiguse võivad vallandada väga erinevad põhjused, alates kõikuvast laevast kuni reisini avakosmosesse. Meditsiinieksperdid eeldavad, et põhjuseks on vastuolu erinevate sensoorsete muljete vahel:
Keha peab tasakaalu säilitamiseks pidevalt koordineerima nii teadlikke kui alateadlikke liigutusi. Et hinnata oma täpset asukohta ruumis, kasutab ta teavet erinevatelt sensoorsetelt organitelt:
- Ajju saadavad signaale ka niinimetatud proprioretseptorid. Need paiknevad peamiselt lihastes ja kõõlustes ning “mõõdavad” nende vastavat venitusseisundit. Närvid töötavad nii hästi koos, et näiteks suletud silmadega inimene suudab oma käsi täpselt paralleelselt koordineerida.
- Silmad on aju jaoks kolmas oluline teabeallikas keha asukoha määramisel ruumis. Näiteks on aju harjunud silmapiiriga, põrand ja lauaplaadid on horisontaalne orientatsioonitelg; seinad, postid ja laternapostid on seevastu tavaliselt vertikaalsed. Liikumishaiguse puhul mängib just see visuaalne mulje otsustavat rolli.
Tavaliselt koondab aju kogu selle sensoorsetelt rakkudelt saadud teabe tähendusrikkaks kolmemõõtmeliseks kujutiseks. Teatud olukordades on info aga vastuoluline – näiteks kui silmad tajuvad, et istutakse paigal ja vaadatakse linnakaarti (nt kaassõitjana autos), samal ajal kui tasakaaluorgan annab teada kõikumisest ja vibratsioonist. Nii tekibki liikumishaiguse tunne.
Liikumishaiguse riskifaktorid
Mitmed tegurid muudavad inimesed liikumishaigusele vastuvõtlikumaks:
Liikumishaigus: uuringud ja diagnoosimine
Tõsiste sümptomite puhul on aga ravi seisukohalt oluline, et arst selgitaks täpse tausta ja veenduks, et tegemist on tegelikult liikumishaiguse tagajärgedega, mitte näiteks infektsiooni või mürgistusega (diferentsiaaldiagnostika). Kaugreiside puhul tasub alati mõelda ka reisihaigusele troopiliste haiguste mõistes, näiteks kui tekivad sellised kaebused nagu iiveldus, oksendamine ja higistamine.
Muude haiguste välistamiseks küsib arst haigestunud isikult või saatjatelt täpsemaid asjaolusid. Samuti uurib ta, kas mingeid ravimeid on võetud ja kas liikumishaiguse probleem on olnud juba mõnda aega teada. Mõnel juhul on muude haiguste välistamiseks vajalik ka füüsiline läbivaatus ja vereanalüüsid.
Liikumishaigus: ravi
Liikumishaiguse ravi on tavaliselt lihtsam, mida varem ebameeldivate sümptomitega midagi ette võtate.
Üldised näpunäited
Näiteks mobiiltelefoni lugemine või kasutamine sõidu ajal võib suurendada liikumishaiguse sümptomeid. Seetõttu proovige sellistest tegevustest hoiduda.
Kui tunnete end juba haigena, peaksite võimalusel lamama selili ja sulgema silmad. Üldiselt on liikumishaiguse puhul sageli abi sellest, kui veedate võimalikult suure osa reisiajast magades. Seda seetõttu, et une ajal on tasakaalutunne suures osas välja lülitatud ja visuaalsed muljed kaovad.
Iivelduse vastu aitab ingver näiteks värskelt keedetud ingveritee näol. Võid närida ka tüki värsket ingverijuurt.
Ravim merehaiguse vastu
Vajadusel võib merehaiguse ravimeid kasutada ka koos selliste toimeainetega nagu skopolamiin, dimenhüdrinaat või tsinnarisiin (kombinatsioonis dimehüdrinaadiga). Need preparaadid on saadaval plaastrite, tablettide või närimiskummi kujul.
Paljud liikumishaiguse ravimid väsitavad teid väga ja aeglustavad teie reaktsioone. Seetõttu ei tohiks te pärast nende võtmist autot juhtida. Samuti ei sobi kõik mainitud ravimid lastele. Enne reisi alustamist on kõige parem konsulteerida oma arsti või apteekriga.
Liikumishaigus: haiguse kulg ja prognoos
Kahe- kuni kaheteistaastased lapsed haigestuvad kõige kergemini liikumishaigusesse. Väikelastel ei ole tasakaalutunnetus veel nii väljendunud, et liikumisstiimulid võiksid neid häirida. Alates noorukieast muutub enamik inimesi tõmblemise, õõtsumise või õõtsumise suhtes vähem tundlikuks ning üle 50-aastased kannatavad harva liikumishaiguse all.
Liikumishaigus: ennetamine
Kui teil on kalduvus merehaigusele, on kõige parem ennetada iivelduse ohtu enne väljalendu või õhkutõusmist. Järgmiste lihtsate meetmetega saab liikumishaigust täielikult vältida või vähemalt leevendada:
- Sööge enne reisi alustamist kerge, mitte liiga rasvane eine. Hea on näiteks puuviljasalat või võileib.
- Ärge jooge alkoholi – isegi mitte eelmisel päeval. Võimalusel väldi kofeiini või piirdu vähemalt väikese tassi kohvi või musta teega.
- Autoga reisides istu võimalusel ise rooli. Juht tavaliselt ei jää haigeks – ilmselt seetõttu, et ta hoiab pidevalt eesoleval teel.
- Lennukitel võib aidata istuda tiibadega samal kõrgusel. Vahekäigus asuv iste on siin sageli parem valik, kuna paljudel liikumishaigust põdevatel inimestel on hea teha vahepeal paar sammu vahekäiku üles-alla.
- Liikumishaiguse ravimid on tavaliselt kõige tõhusamad, kui neid kasutatakse vähemalt 30–60 minutit enne reisi. Parim on järgida pakendi infolehel olevaid soovitusi või küsida apteekrilt.
