Millised on depressiooni väljavaated? | Hüpnoteraapia

Millised on depressiooni väljavaated?

Mõned hiljutised uuringud on näidanud hüpnoteraapia ravimisel depressioon. Siiski on oluline, et see oleks ühendatud käitumuslik teraapia. Nende uuringute positiivsed tulemused on juba viinud seadusjärgse ravikulude osalise katmiseni tervis Kindlustusfirmad. Hüpnoosi ravis saab kasutada arvukalt erinevaid meetodeid depressioon. Nende hulka kuuluvad sugestiivsed hüpnoteraapia, positiivne visualiseerimine või hüpnoanalüüs, mis on orienteeritud põhjustele.

Kuidas hüpnoositeraapia töötab?

Põhimõtteliselt peaks vestlus toimuma enne iga hüpnoosravi. Selles vestluses keskendutakse peamiselt patsiendi olemasolevatele probleemidele ning usalduse loomisele patsiendi ja terapeudi vahel. Tegeliku alguses hüpnoteraapia esmalt on suunatud patsiendi “transiseisund”.

On erinevaid meetodeid, mis viivad soovitud teadvusseisundini mõne sekundi jooksul (kiire induktsioon) või aeglase juhtimisega. Pärast seda kontrollitakse transsi sügavust. Selleks on ka arvukalt meetodeid, näiteks käe jäikuse tekitamine (katalepsia).

Pärast seda sissejuhatust järgneb tegelik hüpnoteraapia, mis võib sõltuvalt kasutatavast tehnikast olla väga erinev. Need ulatuvad sugestiivsetest meetoditest hüpnoanalüütikuteni, mis keskenduvad patsiendi probleemi põhjuse leidmisele. Iga hüpnoteraapia lõpus viiakse trans-olekust välja nn ekstraheerimine spetsiifiliste sugestiivsete meetodite abil.

Millised on hüpnoteraapia riskid?

Praegu on vaieldav arutelu selle üle, kuivõrd hüpnoosi kasutamisel terapeutilistel eesmärkidel on kõrvaltoimeid või isegi riske. On teada, et hüpnoteraapia segaduse, raskete unenägude, iiveldus või võivad tekkida seksuaalsed probleemid. Kuid nende kõrvaltoimete või riskide sagedus on võrreldav teiste kõrvaltoimete või riskide sagedusega lõõgastus harjutused või erinevad vormid psühhoteraapia.

Kerge kõrvaltoimetega patsientide osakaal ravist on umbes 15%, raskemate kahjustustega aga ainult 2%. Lisaks on sõltuvalt kasutatava hüpnoteraapia vormist uuesti traumeerimise oht, kuna varasemad kogemused, näiteks väärkohtlemine, on võimalik taastada. Seetõttu tuleks enne hüpnoosi kasutamist selliste riskide arutamiseks läbi viia põhjalik anamneesiintervjuu. Samuti on teada, et show-hüpnoosiga on kõrvaltoimete ja riskide määr märkimisväärselt suurem.