Definitsioon - mis on õppetüüp?
Igaüks õpib erinevalt. Termin õppimine tüüp kirjeldab erinevaid õppimisviise. See puudutab peamiselt viisi, kuidas õppimine sisu imendub ja töödeldakse kõige paremini.
Õppijaid on neli peamist tüüpi, mis erinevad üksteisest suuresti. Sellegipoolest on nende seas sageli segatud vorme õppimine tüübid. Jämedalt saab eristada järgmisi õppetüüpe:
- Visuaalne
- Auditiivne
- Haptiline
- Kommunikatiivsem
Erinevat tüüpi õppimise põhjused
Õppimistüüpide erinevate vormide põhjused tuleb peamiselt leida tajumisest. Teabe tajumiseks on erinevaid viise, näiteks nägemine, kuulmine või puudutamine. Eeldatakse, et inimesed neelavad teavet eelnimetatud tajukanalite kaudu erineva tõhususega. See tähendab, et mõned inimesed õpivad sisu nähes paremini ja tõhusamalt, teised aga saavad materjali kuulmisest rohkem kasu.
Milliseid teste saan kasutada oma õppimisstiili väljaselgitamiseks?
Sobiva õppetüübi kindlaksmääramiseks on erinevaid teste. Internetis on arvukalt tasuta teste, mida saab kiiresti läbi viia ja mis annavad otsese hinnangu.
Mis on neli õppetüüpi?
Visuaalse õppija tüübile tuleb kõige rohkem kasuks see, et visuaalsel õppijal on sageli raskusi heliraamatus kuuldud asjade meelde jätmisega. Igapäevaelus aitab see visuaalsel õppijal märkmeid teha ja kodus märkmeid läbi lugeda. Lisaks peaks joonistama ja visandama igasuguseid asju, looma mõttekaardid ja skeemid.
Indeksikaardid sobivad seda tüüpi õppijatele ka õppesisu kordamiseks. Kuulmisõppe tüüp
Visuaalse õppetüübiga võrreldes vastab auditiivne õppetüüp paremini teisele tajumiskanalile: tema kuulmisele. Kuulaja õppija tüüp on eriti hea teabe imamiseks, kui ta õppe sisu kuulab.
Seda tüüpi õppijatel on teavet kuuldes ehk suuliselt selgitatuna lihtsam säilitada ja paljundada. Koolis aitab auditoorsetel õppijatel õpetaja selgitada tunni sisu. Teistes valdkondades saavad seda tüüpi õppijad heliraamatutest kasu.
Samal ajal on visuaalsel õppijal sageli raskusi heliraamatus kuuldud asjade meenutamisega. Igapäevaelus aitab see visuaalsetel õppijatel kodus märkmeid teha ja märkmeid lugeda. Lisaks peaks joonistama ja visandama igasuguseid asju, looma mõttekaardid ja skeemid.
Indeksikaardid sobivad seda tüüpi õppijatele ka õppesisu kordamiseks. Visuaalse õppetüübiga võrreldes vastab auditiivne õppetüüp paremini teisele tajumiskanalile: kõrvale. Kuulaja õppija tüüp suudab teavet eriti hästi omastada, kui ta õppe sisu kuulab.
Seda tüüpi õppijatel on teavet kuuldes ehk suuliselt selgitatuna lihtsam säilitada ja paljundada. Koolis aitab auditoorsetel õppijatel õpetaja selgitada tunni sisu. Teistes valdkondades saavad seda tüüpi õppijad heliraamatutest kasu.
Haptilise õppe tüüp, mida nimetatakse ka motoorne õppimine tüüpi, on eriti tõhus, kui see on praktiliselt aktiivne. Puudutamine, sisu haaramine kätega ja liikumine õppimise ajal toovad suurimat edu haptilise õppetüübi puhul. Ta saab teabest kõige paremini aru, kui ta seda ise esitab või saab etendust jälgida.
Põhimõtteliselt on tegemist “õppimisega tegemisega”. Sõltuvalt sellest, mida on vaja õppida, võib see aidata haptilist õppijatüüpi faktide meeldejätmisel ringi käima. Seda tüüpi õppija suudab teavet paremini meelde jätta, kui ta täiendab seda žestide ja näoilmetega, mängib palliga või liigutab pastakat.
Arutelud ja vestlused sobivad ideaalselt kommunikatiivse õppetüübi jaoks. Seda tüüpi õppija haarab teavet eriti hästi, kui ta sellest teistega räägib. Dialoogis mõistab ta õppesisu konteksti ja tähendust.
Seda tüüpi õppija jaoks on kasulik moodustada koos teistega õppegruppe. Kui see pole võimalik, võite sellest rääkida oma vanemate või õdede-vendadega. Võib esitada teemat ja publiku tagasiside kaudu seada sisu hoopis teistmoodi kahtluse alla. Seda tüüpi õppija jaoks sobivad rollimängud ka õppimiseks, näiteks intervjuu või viktoriin.
