Mobiil koolis
Kiusamine ei peatu koolis ja isegi põhikoolis. Sageli algab sotsiaalne isolatsioon isegi selle ajal lasteaed ja mänguväljakul. Eriti kui lapsed puutuvad varases eas kokku tohutu psühholoogilise stressiga, võib see põhjustada märkimisväärseid psühholoogilisi ja isegi füüsilisi häireid.
Sageli on selle tagajärjeks kasvuprobleemid ja tugev kaalulangus. Tavaliselt langevad ka kooli saavutused tugevalt. Isegi lapsed arenevad sageli raskelt depressioon ja ärevushäired.
Seda eriti juhul, kui nad pole enam isoleeritud, kuid klassikaaslased ründavad neid. Klassikaline kiusamise märk on see, et laps kaebab kõht valutab ja peavalu, mis tekivad alati enne kooliskäimist. Sellisel juhul peaksid vanemad tähelepanelikult kuulama. Koolide alane koolitus on ka koolides väga oluline.
Õpilased ja õpetajad peaksid olema teemaga kursis ning tundma moblereid ja Kiusamine ohvritele võimalikult kiiresti ja sekkuda. Kahjuks on kiusamise ohvrid tavaliselt üksi, sest paljud lapsed kardavad ise ohvriteks saada, kui nad seisavad asjaomaste laste eest. Kahjuks saab see hirm väga sageli kinnitust.
Nõustajad või klassijuhatajad sobivad aga kontaktisikutena väga hästi. Laste harimisega saavad nad oma tundides palju saavutada. Kui see mõjutab lapsi, võib see aidata pöörduda lastepsühholoogi poole, et psühholoogiliste häirete vastu saaks võimalikult hästi toime tulla.
Kui kiusamine ei lõpe kõigist pingutustest hoolimata, on äärmiselt tõsistel juhtudel soovitatav oma laps sellest keskkonnast välja tuua ja näiteks kooli vahetada. Eriti kiusamise oht on lastel, kellel on ülejäänud klassist erinev sotsiaalne staatus, puuded või kes räägivad teist keelt. Sageli mõjutavad seda ka väga intelligentsed lapsed või introvertsed lapsed.
Mobiil sotsiaalvõrgustike kaudu
Suhtlusvõrgustikud nagu Facebook, Twitter, Instagram või Snapchat pakuvad optimaalset platvormi nn küberkiusamiseks ehk Interneti kaudu kiusamiseks. Ründaja või “kiusaja” kasutab neid teenuseid oma ohvri ahistamiseks, solvamiseks või paljastamiseks, näiteks jättes ohvri lehele õelad kommentaarid, muutes negatiivselt pilte või laadides üles alandavaid videoid. Interneti anonüümsus muudab vägivallatseja eriti lihtsaks teiste terroriseerimise, mistõttu küberkiusamine muutub üha suuremaks probleemiks.
Selline kiusamise vorm on ohvrile sageli raskem kui ahistamine koolis või tööl, kuna ta on 24 tundi ööpäevas Interneti kaudu rünnaku suhtes haavatav ega ole seetõttu kodus selle eest isegi kaitstud. Lisaks ei näe ründaja vigastatud inimese reaktsiooni ega takista seda. Ka publik on suurem, kuna solvavat sisu saab levitada meeletu kiirusega. Küberkiusamise rünnakute ohvreid ei kaitsta endiselt peaaegu üldse ja kurjategijaid on raske tuvastada. Õiguslik olukord jääb neis küsimustes Interneti arengust maha.
