Mobiil töökohal
Kiusamine töökohal võib esineda kõigil tasanditel. Kiusamise puhul on ohvriks aga alati üks isikutest, kes jääb teisele või teisele (te) le alla. See võib olla füüsiline ja / või psühholoogiline.
Täiskasvanute kiusamise puhul on eriti keeruline see, et kiusamise ohvrid ei julge tavaliselt kellelegi ahistamisest rääkida, sest nad tunnevad end “nõrgana” ega taha seda nõrkust tunnistada. Kahjuks ei leia kannatanud sageli inimest, kes tajuks kannatusi ja võtaks neid tõsiselt. Mida paremad juhid koolitamise osas eriti koolitatakse, seda parem saab selle probleemi vastu.
Oluline oleks, et väline isik saaks sekkuda vahendajana või et asjassepuutuval inimesel oleks keegi, kellele usaldada. Paljud suured ettevõtted on isegi Kiusamine eriväljaõppe saanud ohvitserid, kes saavad seejärel sekkuda vahendajana ja nõustajana. On oluline, et arvestataks töötajate heaoluga, konfliktidega tegeletaks avatult ja konstruktiivselt ning et kiusamise vältimiseks võideldaks konfliktidele võimalikult algusest peale.
Kiusamine töökohal võib ulatuda sotsiaalsest isolatsioonist vägivallani. Ohver on sageli pärast tööd ekskursioonidel, vaheaegadel ja koosolekutel süstemaatiliselt tõrjutud. Mobiil võib hõlmata ka suulisi rünnakuid, näiteks kui ohvrit solvatakse.
Samuti on võimalus, et ohvri kohta räägitakse ebatõde, mis võib muidugi põhjustada sotsiaalseid tüsistusi. Oluline on eristada, et ühekordne tüli või mõnikord halb sõna ei tähenda, et kedagi kiusatakse. Mobiil kestab pigem pikema aja jooksul ja koosneb erinevatest faasidest.
Ülemuse kiusamine paneb asjaosalise eriti raskesse olukorda, kuna ta ei saa ennast töö kaotamise hirmus nii kergesti kaitsta. Sageli on probleemiga seotud ka kolleegid, pakkudes ülemusele publikut või isegi aktiivselt ahistamises osaledes, puudub asjaomasel inimesel sageli kontaktisik. Sellest hoolimata paneb ülemus end oma käitumisega kohtu alla andma ja teda saab vastutusele võtta.
Kõigepealt tuleks otsida arutelu ülemusega ja probleemiga tegeleda, et võimalikud arusaamatused teelt kõrvaldada. Samuti peaksid asjaosalised püüdma üles näidata ülemuse suhtes teatavat ükskõiksust ja rahulikkust ning niiviisi lõbu ahistamisest eemale hoida. Kuid kui sellest kõigest pole kasu, peab asjaomane isik pöörduma kõrgema asutuse, näiteks personalinõukogu poole.
Kasulik on osata näidata tõendeid kiusamise kohta, näiteks e-kirju või tunnistajate ütlusi. Lõppkokkuvõttes võidakse ülemust isegi süüdistada, kuid selline juriidiline vaidlus nõuab palju raha ja aega. Sellegipoolest võib juriidiline ümberhindamine olla soovitav, muu hulgas hüvitamise kaalutlustel, kui asjaomane isik kannatab tervis kiusamisest tingitud probleemid.
