MRI või röntgen?
Kui kahtlustatakse herniated ketta olemasolu, ei pea tingimata kasutama pildistamisprotseduure. Ainult isikutel, kes kannatavad väljendunud sümptomite, näiteks sensoorsete häirete, nagu tuimus või kipitus, all, tuleb diagnoos kinnitada pildistamisprotseduuriga. Selles kontekstis küsivad haigestunud patsiendid endalt sageli küsimust, kas MRI, CT või röntgenikiirgus sobib kõige paremini selgroo üksikute segmentide kujutamiseks.
Kui magnetresonantstomograafia (MRI) töötab täielikult ilma kiirituskoormuseta, siis CT või Röntgen pildistamine hõlmab uuritaval patsiendil märkimisväärseid kiirgusdoose. Üldiselt võib eeldada, et kompuutertomograafia tegemisel on kiirguskoormus mitu korda suurem. Selles kontekstis tuleb siiski märkida, et selgroo visualiseerimiseks tuleb tavaliselt teha mitu röntgenikiirgust.
Kiirgusega kokkupuute osas pole seetõttu peaaegu asjakohane, kas diagnoos pannakse CT abil Röntgen. Sellest hoolimata peetakse herniated ketta diagnoosimisel röntgenikiirgust sobimatuks. Selle põhjuseks on asjaolu, et röntgenkiirte abil saab otstarbekalt kujutada ainult kondiseid struktuure. Närvikoe kui ka selgroolülidevahelisi kettaid saab aga kuvada ainult MRI või CT abil.
MRI või CT?
Herniated ketta diagnoosimiseks sobivad põhimõtteliselt nii magnetresonantstomograafia kui ka kompuutertomograafia. Küsimus, kas MRI või CT on mõjutatud patsiendi jaoks sobivam pildistamismeetod, sõltub erinevatest teguritest. Põhimõtteliselt tuleb selles kontekstis märkida, et kui tehakse CT, mõjub uuritaval patsiendile kõrge kiirgustase.
MRI seevastu töötab täiesti ilma kahjuliku kiirguseta. Sel põhjusel peaks MRI või CT teostamise valik põhinema kõigepealt MRI ettevalmistamisel. Teiselt poolt inimesed, kellel on a südamestimulaator või elektromehaanilised implantaadid (nt kohleaarsed implantaadid) ei saa valida MRI või CT vahel.
Nendel juhtudel tuleb selgroo ristlõikepildid tingimata teha CT abil. Lisaks tuleb MRI või CT valimisel arvestada, et väga raske selja all kannatavatel patsientidel valu ja väljendunud ärritus istmikunärvi, kompuutertomograafia (CT) võib täpsemalt näidata haiguse põhjust valu. Herniated ketast saab sellisena usaldusväärselt diagnoosida nii MRI-s kui ka CT läbilõikepiltides.
Kas MRI-s võib herniated ketas puududa?
MRT uuring (magnetresonantstomograafia lühend) on nn viilude kujutis. Uuritav kehapiirkond kujutatakse kiht kihi haaval. Tavaliselt tekitab see pilte, mis on tehtud üksteisest mõne millimeetri kaugusel.
Seega on teoreetiliselt võimalik uuritud kehapiirkonna üsna täpne kolmemõõtmeline kujutise rekonstrueerimine. Füüsilise tausta tõttu sobib MRI eriti hästi selliste struktuuride kuvamiseks nagu luud, sidemed ja Kõõlused. Sel põhjusel eelistatakse MRI-d a libisenud ketas.
Piltidelt tuvastatakse enamus herniated kettaid. Kuid isegi eriti väikese herniated ketta saab üksikute viilude vahel peita ja seetõttu tähelepanuta jätta. Lisaks on sageli avastusi, mis ei põhjusta kannatanud inimesele ebamugavusi. Seetõttu on MRI-piltide hindamiseks vajalik radioloogi ekspertide silm.
Kõik selle sarja artiklid:
