Lühiülevaade
- Definitsioon: märkimisväärselt vähenenud füüsiline (ja võib-olla ka vaimne) vastupanu ja suutlikkus.
- Sümptomid: vähenenud jõud ja vastupidavus, kiire väsimus, aeglustunud kõndimine, lihasmassi kaotus, soovimatu kaalulangus, elundite funktsiooni kahjustus
- Põhjused ja riskitegurid: vanem vanus, teatud haigused (nt kõrge vererõhk), alatoitumus, sotsiaalne isoleeritus, võimalik, et naissugu
- Ravi: jõu- ja vastupidavustreening, kukkumise profülaktika, valgu- ja vitamiinirikas dieet, piisav vedeliku tarbimine, olemasolevate närimis- ja neelamisprobleemide ning kaasuvate haiguste ravi, tarbetu füüsilise ja vaimse pinge vältimine
- Ennetamine: selleks on soovitatavad samad meetmed kui ravi puhul.
Nõrkuse sündroom: määratlus ja sümptomid
Ingliskeelne termin frailty tähendab "nõrkust". Pikka aega peeti seda normaalseks vanadusega kaasnevaks nähtuseks. Geriaatrilise meditsiini (geriaatria) kui iseseisva uurimisvaldkonna arenedes vaadatakse aga vanemas eas sooritusvõime progresseeruvat langust diferentseeritumalt.
Geriaatriline termin nõrkussündroom tähendab enamat kui keha ja vaimu loomulikku vananemist. See kirjeldab keerulist kliinilist pilti koos mitme võimaliku sümptomiga:
- madal tugevus ja vastupidavus
- kiire väsimus
- aeglustunud kõndimine
- lihasmassi vähendamine
- elundite funktsioonide vähenemine
efektid
Sümptomite kompleks põhjustab oluliselt vähenenud füüsilist (ja mõnikord ka vaimset) vastupanu ja jõudlust. Arstid nimetavad füüsilist vastuvõtlikkust suurenenud haavatavuseks. Selle tulemuseks on näiteks suurem kukkumisoht, tüsistused sagedamini kirurgiliste protseduuride ajal või pärast seda ning taastumine võtab kauem aega.
Nõrkussündroomiga seoses suureneb ka edasiste haigestumiste, pikemate statsionaarsete viibimiste, hooldusvajaduse ja puude risk ning surmaoht.
Suurenenud haavatavus tähendab ka seda, et nõrkuse sündroomiga inimesed tulevad haiglaravi või igapäevaste rutiinide ja harjumuste soovimatute muutustega sageli halvemini toime kui nende mittemõjutatud eakaaslased.
Keskpikas perspektiivis võib nõrkuse sündroom üha enam piirata mõjutatud isikute autonoomiat ja nende võimet ühiskonnaelus osaleda. Vaimsed probleemid, sealhulgas depressioon, võivad kliinilist pilti veelgi halvendada.
Nõrkussündroom: põhjused ja riskitegurid
Meditsiinis käsitletakse väga erinevaid nõrkussündroomi tekkepõhjusi ja riskitegureid.
vanus
Haigused
Inimestel, kes põevad teatud haigusi, on suurenenud nõrkuse risk. Tüüpilised haigused on kõrge vererõhk, insult, südameatakk, vähk ja suhkurtõbi. Kuid kognitiivsed häired (näiteks dementsusest põhjustatud) ja vaimuhaigused võivad samuti vallandada nõrkuse sündroomi.
Lihasmass väheneb sageli vanusega. See soodustab ka nõrkuse sündroomi väljakujunemist koos tüüpiliste jõu- ja vastupidavusekaotuse sümptomitega.
Alatoitumine
Uuringud näitavad, et paljudel nõrkadel patsientidel on teatud toitainete puudus. Eelkõige peavad toitumisspetsialistid nõrkuse sündroomi üheks põhjuseks D-vitamiini, E-vitamiini, karotenoidide ja valkude puudust.
Puudusümptomeid soodustavad vanemas eas sageli kahanev söögiisu, haistmis- ja maitsemeel, samuti vanusest või haigusest tingitud närimis- ja/või neelamisprobleemid.
Sotsiaalne isoleeritus
Üksindus ja vaimse stimulatsiooni puudumine on nõrkuse sündroomi muud võimalikud põhjused või riskitegurid.
SUGU
Mõned teadusuuringud näitavad, et naistel on pisut suurem risk nõrkuse tekkeks kui meestel. Seda ei ole aga (veel) selgelt selgitatud.
Nõrkuse sündroom: diagnoos
- Kaalulangus
- aeglane kõndimiskiirus
- lihasnõrkus
- kasutama sallimatust
- madal aktiivsus
Individuaalsete kriteeriumide kehtivuse ulatust hinnatakse arsti ja patsiendi isiklikus arutelus. Lisaks saab kasutada erinevaid teste. Näiteks saab arst testida lihasjõudu, kontrollides käepigistuse intensiivsust, või paluda patsiendil vabakäeliselt toolilt püsti tõusta.
Praktikas kasutatakse diagnoosimisel sageli ka nn FRAIL-sõeluuringut küsimustiku vormis. Küsitakse järgmisi kriteeriume:
- Väsimus: kas olete enamasti väsinud?
- Vastupidavus (lihasjõud): kas suudate ühe korruse trepist üles ronida?
- Ambulatsioon (kõndimisvõime): kas suudate 100 meetrit probleemideta kõndida?
- Haigus: Kas teil on rohkem kui viis haigust?
- Kaalulangus: kas olete viimase kuue kuu jooksul tahtmatult kaotanud rohkem kui viis kilogrammi?
Kui kehtivad kolm kriteeriumi, on diagnoosiks nõrkuse sündroom. Kui kehtib ainult kaks kriteeriumi, nimetatakse seda prefrailty’ks – nõrkussündroomi eelstaadiumiks, mille puhul on sündroomi edasist arengut sageli võimalik ennetavate ravimeetmete abil ära hoida.
Frailty sündroom: ravi ja ennetamine
Järgmised meetmed võivad aidata nõrkuse sündroomi vastu:
- Kukkumiste vältimine: jõu ja tasakaalu harjutamine võib kukkumisi ära hoida. Õrnad spordialad nagu Tai Chi on sel eesmärgil osutunud tõhusaks.
- Toitumisteraapia: kõrge valgusisaldusega dieet koos piisava D-vitamiini, E-vitamiini ja karotenoidide tarbimisega võib kompenseerida või ennetada alatoitumust. Oluline on ka piisav hüdratsioon – eakad tunnevad tavaliselt harvemini janu ja joovad seetõttu sageli liiga vähe, mis võib nõrkust veelgi süvendada.
- Närimis- või neelamisprobleemid: kui nõrkuse sündroomiga inimestel on probleeme närimise ja/või neelamisega, on oluline neid korralikult ravida, et tagada piisav toidutarbimine.
- Kaasuvate haiguste ravi: olemasolevaid kaasuvaid haigusi, nagu hüpertensioon või südameprobleemid, tuleb ravida tõhusalt. Kui patsient võtab erinevaid ravimeid, peaks arst kontrollima nende ravimite võimalikke koostoimeid ja vajadusel neid kohandama.
Nõrkuse sündroom: ennetamine
Selle ennetamiseks sobivad ka kõik nõrkussündroomi raviks soovitatud meetmed – näiteks valgu- ja vitamiinirikas toitumine, piisav vedelikutarbimine, jõu- ja vastupidavustreening ning täisväärtuslik seltsielu. Selle nõuande varajases staadiumis südamesse võtmine paneb aluse täisväärtuslikule elule ilma nõrkussündroomita isegi vanemas eas.
