Nartsissistlik isiksusehäire: kirjeldus
Kui inimesed esitlevad end väga enesessetõmbununa ja otsivad alati vigu teistes, mitte iseendas, tuleb kiiresti sõna "nartsissism". Aga mis on nartsissist?
Ikka ja jälle arutletakse selle üle, kas meie ühiskond muutub järjest nartsissistlikumaks. Kas inimesed keskenduvad ainult oma edule ja täiuslikule eneseesitlusele? Sellele küsimusele pole selget vastust. Nartsissism on aga nähtus, mis on inimesi juba pikka aega vaevanud. Juba kreeka mütoloogias leidub Narkissos – nooruk, kes armub oma peegelpildisse ja lükkab tagasi kõigi teiste armastuse.
Nartsissistlik isiksusehäire: kui paljusid see mõjutab?
Umbes 0.4 protsenti elanikkonnast kannatab nartsissistliku isiksusehäire all. Mehed diagnoositakse sagedamini kui naised. Enamik haigeid otsib ravi muude vaimuhaiguste tõttu. Paljud kannatavad depressiooni, muude isiksusehäirete, somatoformsete häirete (ilma orgaanilise põhjuseta kehalised kaebused), ärevuse, söömishäirete või sõltuvusprobleemide all.
Russi ja kolleegide (2008) uuringu kohaselt võib nartsissistliku isiksusehäire jagada kolme tüüpi:
- suurejooneline-pahaloomuline nartsissism
- haavatav-habras nartsissism
- kõrge funktsioneerimistasemega ekshibitsionistlik nartsissism
Suurejooneline-pahaloomuline nartsissism
Stalin ja Hitler on näited pahaloomulistest nartsissistidest.
Haavatav-habras nartsissism
Ekshibitsionistlik nartsissism
Ekshibitsionistlikku tüüpi nartsissistliku isiksusehäirega inimesed, mida nimetatakse ka "varjatuks nartsissismiks", uhkeldavad avalikult oma suurejoonelisusega. Seda tehes tõmbavad nad endale vajaliku tähelepanu.
See tüüp suudab meie konkurentsitihedas maailmas hästi kohaneda ja olla väga edukas. Tema välimus on väga enesekindel. Teiste suhtes käituvad need inimesed üleolevalt ja jahedalt.
Nartsissistlik isiksusehäire: sümptomid
Väidetavalt tekib isiksusehäire, kui inimestel ilmneb teatud käitumis-, mõtlemis- ja tunnemuster, mis erineb suuresti sotsiaalkultuurilise keskkonna ootustest. Need paindumatud isiksuseomadused põhjustavad kannatusi ja kahjustusi sotsiaalsetes, tööalastes ja/või muudes valdkondades.
Murelikud inimesed
- tunnevad liialdatud oma tähtsust
- on fantaasiad piiritu edu, jõu, ilus või ideaalse armastuse kohta
- usuvad, et nad on erilised ja ainulaadsed ning neid mõistavad ainult erilised või lugupeetud inimesed
- oota teistelt liigset imetlust
- eeldada, et teised kohtlevad neid eriliselt ja vastavad automaatselt nende ootustele
- teisi ära kasutada oma eesmärkide saavutamiseks
- tunnevad sageli teiste peale kadedust või usuvad, et teised on nende peale kadedad
- käituda üleolevalt ja üleolevalt
Nartsissismi sümptomid ei ole aga alati nii selged. Mõned mõjutatud isikud ei näita näiteks oma ülbust avalikult välja. Märgid on siis äratuntavad vaid väga tähelepanelikult vaadates.
Madal enesehinnang
Nartsissistlik isiksusehäire: põhjused ja riskitegurid.
Nartsissistlik isiksusehäire tuleneb mitme teguri koosmõjust. Hiljutiste kaksikuuringute kohaselt on geenidel suurem mõju nartsissistliku isiksusehäire korral kui teiste isiksusehäirete puhul. Olulist rolli mängivad aga ka keskkonnamõjud.
Nartsissistlik isiksusehäire: keskkonnategurid
Nartsissistliku isiksusehäire valdkonna juhtivteadur Otto Kernberg oletab, et emotsionaalselt külmad või latentselt agressiivsed vanemad soodustavad ülepaisutatud eneseväljendust. Lapsed, kes saavad vähe tunnustust, saavad selle eneseväärikuse kahjustamisega toime, keskendudes saavutustele, mille eest neid kiidetakse (näiteks koolitulemused).
Mõlemad kasvatusstiilid kujutavad endast lõpuks laste vajaduste tähelepanuta jätmist. Lapsed vajavad turvalisust ja armastust, aga ka piire. Tervislikuks arenguks peavad nad õppima ka pettumusega toimetulekut, samuti oskust end tagasi tõmmata ja teiste tunnetele kaasa tunda.
Nartsissistlik isiksusehäire: uuringud ja diagnoosimine
- Kas tunned, et teed oma elus suuri asju?
- Kas teile on sageli jäänud mulje, et teised ei tunnista teie suurust?
- Kas teiste inimeste tunnete ja huvidega tegelemine on sulle kurnav?
Võimaluse korral küsib terapeut ka lähedastelt pereliikmetelt, kuidas nad indiviidi kogevad.
Paljud kannatanutest tajuvad "nartsissistliku isiksusehäire" diagnoosi kui rünnakut nende isiku vastu. Hea teave kliinilise pildi tausta kohta on seega väga oluline. Diagnoos ei tohiks haiget hukka mõista, vaid aidata tal ennast ja oma keskkonda paremini mõista. Selline arusaam on sageli väga kergendav nii haigele inimesele kui ka lähedastele.
Nartsissistlik isiksusehäire: teraapia
Psühhoterapeutiline ravi
Seetõttu peab mõjutatud isik suhete parandamiseks teiste inimestega töötama oma empaatiavõime kallal ja koos terapeudiga välja töötama uusi käitumisstrateegiaid, mis parandavad suhtlemist teiste inimestega.
Suhe terapeudiga ja realistlikud ootused
Nartsissistliku isiksusehäirega inimeste vaimne tervis on eriti ohus, kui nende liigseid nõudmisi ei täideta. Iga pisiasi on oht nende enesele. Seetõttu on teraapias oluline meede seada kahtluse alla nõudmised ja seada eesmärgid, mis on tegelikult saavutatavad.
Nartsissistlik isiksusehäire: partnerlus
Toimiva partnerluse jaoks pole oluline ainult nartsissist terapeudi poole pöördumine. Partner peaks otsima ka professionaalset abi, et saada rohkem teada, kuidas nartsissistiga õigesti käituda.
Loe teemast lähemalt artiklist Nartsissistlik isiksusehäire: partnerlus.
Nartsissistlik isiksusehäire: kulg ja prognoos
Mõjutatud isikutel, kellel on saavutustunne ja head suhtekogemused, on prognoos soodne. Mida paremaks muutub enesetunnetus, seda lihtsam on nartsissistlikke jooni ära tunda ja nendega töötada. Teisest küljest on prognoos halvem nende patsientide puhul, kes ei suuda oma ülbuse tõttu terapeudiga suhelda, kellel on elus palju ebaõnnestumisi ning kuritarvitavad narkootikume või alkoholi.
