Sümptomid | Rebenenud Achilleuse kõõlus

Sümptomid

Nagu eespool juba selgitatud, katkes Achilleuse kõõlused kaasneb kuuldav pauk (piitsaplaks). Lisaks kannatab patsient pussitamise all valu ja ei ole enam säärte surumise tõttu võimeline plantaaride aktiivseks paindumiseks. On tüüpiline, et patsient ei suuda enam ühe peal seista jalg või varvas haige jala peal.

Pisar Achilleuse kõõlused muutub nähtavaks väljastpoolt turse tõttu pahkluu liiges, võib-olla ka a verevalumid muutub nähtavaks. Arst tunneb ka eristuvust mõlk lihaskonnas. Lõhenemine Achilleuse kõõlused on tavaliselt märganud mõjutatud isik viivitamatu alguse tõttu valu, mis tavaliselt muudab kahjustatud jäseme edasise koormamise kohe võimatuks.

Intensiivsus valu sõltub kõõluse täieliku või mittetäieliku purunemisega tekitatud kahjustuse ulatusest ja võib olla ka puhkeseisundis väga intensiivne. Vigastatud inimesel on tunne, nagu oleks ta saanud vägivaldse jalaga vastu kanna. Valu, mille kvaliteeti kirjeldatakse äkilise tulistamise ja pussitamisena, tugevneb varbakuulile astudes ja varvakuul seista üritades. Kõndimisvõime on tugevalt piiratud. Lisaks ravimeetmete korrektsele läbiviimisele raviarsti poolt peab patsient rangelt järgima ka spordikeeldu ja meditsiinilisi juhiseid, kuna valu võib krooniliseks muutuda ka pärast edukat ravi ja põhjustada patsiendi kõndimisvõimaluste püsivaid piiranguid. (achillodüünia).

Diagnoos

Achilleuse kõõluse rebendit saab diagnoosida erineval viisil. Kui kõõlus on täielikult katkenud, võib sageli kanna kohal oleva lõhe palpeerida. Lisaks sellele näitab Achilleuse kõõluse värske rebend koe tugevat ja valulikku turset, samuti kannaosa punetust või sinist värvi.

Lisaks ei saa patsient enam käia kikivarvul, sest Achilleuse kõõluse rebenemine katkestab säärelihaste ja kanna luu. Kui patsient lamab tema peal kõht diivanil ja tema säärelihased on kokku surutud, peaks jalg tavaliselt painutama talla poole (plantaarne paindumine). Koos rebenenud Achilleuse kõõlus, seda ei juhtu enam ülalnimetatud põhjustel.

Seda nähtust nimetatakse ka positiivseks Thompsoni testiks. Instrumentaalse diagnoosi Achilleuse kõõluse rebend põhineb peamiselt sonograafial (ultraheli eksam). Raviarst saab kahjustatud piirkonda ekraanil otse kuvada ultraheli seade ja hinnata rebenemise ulatust.

See määrab ka ravimeetodi valiku. Kui Achilleuse kõõluse otsad on vaid pisut lahus, saab patsienti tavaliselt aidata konservatiivne teraapia. Kui aga otste vaheline kaugus on suur, võib sageli abi olla ainult operatsioonist.

Lisaks ultraheli, aitab Achilleuse kõõluse MRT diagnoosida ka a rebenenud Achilleuse kõõlus. MRI-d kasutatakse juhul, kui ultraheli ei ole piisavalt veenev või kui ilmnevad ebatüüpilised kaebused ilma selge põhjuseta. MRI hõlbustab juba paranenud rebendite, mittetäielike pisarate ja muude kõõluse muutuste tuvastamist.

Niipea kui esimesed sümptomid Achilleuse kõõluse rebend on vaibunud, märkab patsient, et ta ei saa enam normaalselt kõndida. See on tuntud kui funktsionaalne rike, mis on märgatav ka selle poolest, et patsient ei ole tavaliselt võimeline (monopoodilist) varbaalust läbi viima. Esimeste tundide jooksul pärast Achilleuse kõõluse rebend, võib raviarst tunda a mõlk mõne sentimeetri kõrgusel Achilleuse kõõluse tegelikust sisestusest.

See on aga võimalik alles esimestel tundidel pärast õnnetust. Hiljem tekib seal verejooksu tõttu hematoom, mis muudaks Achilleuse kõõluse rebenemise diagnoosimise palju keerulisemaks. Plantaarne painutus on tavaliselt vastupidine pärast Achilleuse kõõluse rebenemist.

Sügavate paindelihastega patsientidel võib jääv paindumine säilida, kuigi see erineb tavaliselt tavapärasest oluliselt seisund. Plantaarse painde (jala ​​painutamine) paremaks hindamiseks võib Achilleuse kõõluse rebenemise diagnoosimiseks teha nn Thompsoni testi. Selleks surub raviarst vasika piirkonda.

See kokkusurumine muudab plantaarse painde Achilleuse kõõluse rebenemise korral võimatuks. Achilleuse kõõluse rebenemise korral on tüüpiline ka Achilleuse kõõluse refleksi rike, mille testimine on patsiendile tavaliselt üsna valus. Umbes 70% -l juhtudest on ka Achilleuse kõõluse rebenemine võimalik tuvastada ja sonograafia abil täpselt lokaliseerida. Achilleuse kõõluse kondise pisara välistamiseks tuleb an Röntgen saab ka võtta. Sellel välistamisel võib olla otsustav mõju terapeutilisele ravile (vt Achilleuse kõõluse rebenemise teraapia).