Nukleiinhappe lõikur Pankrease ensüümid

Nukleiinhappe lõikur

Nukleiinhappeid lõhustavad deoksüribonukleaasid ja ribonukleaasid on ensüümide mis võivad lõhustada DNA ja RNA. Inimestel on üks neist ribonukleaas. See on toodetud aastal kõhunääre ja lõhustab estersideme fosfaatrühma ja hüdroksüülrühma vahel. Kuna kõik elusorganismid, nii taimed kui ka loomad, talletavad oma geneetilist teavet DNA-s ja RNA-s, leidub neid struktuure ka meie toidus ja need tuleb ensüümide.

Valgujagaja

Kõhunääre toodab ka valkude lõhustamist ensüümide ja nende eelkäijad. Valgud tähistab kõiki toidukomponente, mis koosnevad aminohapetest. Inimorganism ei saa aminohapete täielikke ahelaid kasutada, aminohapped tuleb lahti lõigata.

Trüpsiin toodetakse eelkäijana aastal kõhunääre ja vabaneb koos inhibiitoriga pankrease kaitsmiseks. Trüpsiin on ensüüm, mis lõikab eriti hästi aluseliste aminohapete taga. Lisaks oma tegevusele trüpsiin võib aktiveerida ka teisi ensüüme.

Nende hulka kuulub kümotrüpsiin, seriinproteaas, mis lõhustab eriti aromaatseid aminohappeid. Kümotrüpsiini esialgne etapp toodetakse samuti kõhunäärmes ja see aktiveerub ainult soolestikus. Kümotrüpsiini suurenenud kontsentratsioon väljaheites võib viidata pankrease häiretele.

Nii trüpsiini kui ka kümotrüpsiini pH on optimaalne vahemikus seitse kuni kaheksa ja seega kergelt leeliselises vahemikus. Teine ensüüm, mille eelkäija toodetakse kõhunäärmes, on elastaas. Elastaasi aktiveerib ka trüpsiin.

See on valke lõhustav ensüüm. Pankrease elastaas eritub pärast tootmist muutumatuna koos väljaheitega ja seetõttu saab seda kasutada kõhunäärme haiguse või alatalitluse ohutu markerina. Suurenenud elastaasi tootmine võib viia kops kahju.

Kollageen on leitud sidekoe paljudest elusorganismidest ja kollagenaasid võivad neid Kollagenaasid on valke lõhustavad ensüümid, nn peptidaasid. Inimestel on enamik kollagenaase metalloproteesid.

Need kollagenaasid sõltuvad oma funktsiooni täitmisel teatud metalliioonidest. Mõned bakterid omavad ka kollagenaase. Nii võivad näiteks klostriidiad hävitada sidekoe soolestikus.

Kallikrein on seriinproteaas ja seega valke lõhustav ensüüm, millel on kehas palju ülesandeid. On eelkäija kallikreiin aasta veri ja see mõjutab vere hüübimist. Kallikrein mõjutab ka veri rõhk ning keha vesi ja sool tasakaal.

Kallikrein osaleb ka põletikulistes protsessides. Seda toodetakse kõhunäärmes, suu kaudu süljenäärmed ja neerud. Tuntakse umbes viisteist Kallikreini alamtüüpi.

Mõned neist alamtüüpidest saab määrata ka kasvaja markeriteks. Karboksüpeptidaasid kuuluvad valku lõhustavate ensüümide hulka, mida toodetakse kõhunäärmes. Need aktiveeritakse soolestikus trüpsiini ensüümi abil.

Pärast seda aktiveerimist eraldavad karboksüpeptidaasid aminohapped toidus sisalduvate aminohapete ahelate otsadest. Karboksüpeptidaas A jagab aminohappeahela aromaatseteks aminohapeteks ja karboksüpeptidaas B aluselisteks aminohapeteks. Karboksüpeptidaasid aitavad seega valmistada valgud keha jaoks kasutatavas toidus.