Nende küllastumise põhjal eristatakse kolme rasvhapete rühma:
- Küllastatud rasvhapped (SAFA, SFA = küllastunud rasvhapped).
- Monoküllastumata rasvhapped (MUFA = monoküllastumata rasvhapped).
- Polüküllastumata rasvhapped (PUFA = polüküllastumata rasvhapped).
Oluline (eluline) rasv happed on polüküllastumata rasvhapped (PUFA). Inimese keha ei saa neid moodustada. Nende keemilise koostise järgi on oluline rasvane happed jagunevad omakorda oomega-3 ja oomega-6-rasvhapeteks. Linoolhappe (n-6) ja alfa-linoleenhappe (n-3) tarbimine peaks inimorganismis osaliselt vastupidise mõju tõttu olema suhe 5: 1. Saksamaal on see aga keskmiselt üle 7: 1. Lisaks on Saksamaa kodanikel liiga palju küllastunud rasvu happed - eriti lauriin-, müristiin- ja palmitiinhape. Küllastunud rasvad moodustavad umbes 13–16% energiatarbimisest ja ületavad seega vastavat soovituslikku väärtust, mis ei ületa 10% energiatarbimisest.
Monoküllastumata rasvhapped - näiteks oleiinhape - peaksid moodustavad toidurasvadest enamus. Lisaks tarbimine kolesterooli täiskasvanutel on keskmiselt tunduvalt üle soovitusliku väärtuse 300 mg päevas.
Kõige olulisemad oomega-6 rasvhapped on:
- Linoolhape (LA) [klassikaliselt hädavajalik].
- Gamma-linoleenhape (GLA) [piiratud linoolhappest tootmiseks]
- Dihomo-gamma-linoleenhape (DHGLA)
- Arahhidoonhape (AA) [piiratud linoolhappest tootmiseks].
Asendamatud rasvhapped võtavad inimrakkude ehitamisel olulisi ülesandeid ja on endogeense koe jaoks olulised lähteained hormoonid, mis vastutavad organismi elutähtsate protsesside eest.
