Põrna ülesanded
Programmi üksikutele osadele saab määrata mitmesuguseid olulisi ülesandeid põrn. Punane viljaliha põrn koosneb võrgustikust sidekoe (tehniline termin: Reticulum splenicum), mis on hästi varustatud veri punaste vereliblede sorteerimiseks (erütrotsüüdid). Vana punane veri rakud ei saa seda elastset struktuuri läbida ja kinni jääda.
Pärast korrastatud vana erütrotsüüdid saab lagundada keha enda makrofaagide abil. Teine oluline ülesanne põrn on punase teatud komponentide ringlussevõtt veri rakke. Eriti võib punases verepigmendis (hemoglobiinis) sisalduv raud säilitada põrna ja seejärel ringlusse võtta.
Lisaks on põrna üks ülesanne eemaldada väikesed verehüübed ja kulunud veri vereliistakute (trombotsüüdid) vereringest ja lagundavad need. Põrna teisel anatoomilisel struktuuril, valgel pulbril, on omakorda muud ülesanded. Osana immuunsüsteemi, selle põhiülesanded on kaitse viiruslike ja bakteriaalsete patogeenide eest. Selle käigus toimib põrn teatud klassi laste ladustamisorganina valged verelibled, lümfotsüüdid.
Keskmiselt ladustatakse põrnas umbes 30 protsenti lümfotsüütidest. Selle grupi “moodustamine” valged verelibled on ka põrna üks olulisemaid ülesandeid. Kui nakkusetekitajad jõuavad verre kaudu põrna, saab nakkuse kohe kohapeal tõrjuda.
Lisaks on põrna üks ülesanne vajadusel lümfotsüüte verre toita. Lisaks moodustamine antikehade (immunoglobuliinid) valges pulpas on põrna üks olulisemaid ülesandeid. Lisaks salvestab põrn teatud koguses verd omamoodi verekäsn.
Elundi purunemise korral vabaneb väga lühikese aja jooksul tohutu kogus verd. Salvestatud veremahu regulaarne vabanemine indutseeritakse peamiselt füüsilise koormuse ajal. Üldiselt tajutakse seda nn külgmise pussitamisena. Lapse üsas kasvamise ajal on põrna üks ülesanne ka vere tootmine.
