Paranemisaeg
Rinnaku paranemise aeg luumurd varieerub. Kui, nagu enamikul juhtudel, on see sujuv luumurd ülemise osa (manubrium sterni) või põhiosa (corpus sterni), luumurd paraneb iseenesest. Mõjutatud isik peab hoolikalt jälgima oma kehahoiakut, et rinnak lihtsalt kasvab jälle kokku.
Kondistruktuuride paranemisaeg on siis tavaliselt 6 kuni 8 nädalat. Kui rinnak ei kasva optimaalselt kokku ja vaja on korrigeerivat operatsiooni, paranemisaeg on pikem. Sageli tuleb sisestatud plaat mõne aja pärast kirurgiliselt eemaldada, nii et kannatanud inimene peab läbima täiendava operatsiooni. Reeglina ei tohiks aga umbes poole aasta pärast enam kaebusi tekkida ja patsiendil peaks olema võimalik jätkata tavapärast tegevust.
Rindkere murdude tüsistused
Tavaliselt rinnaku luumurd tavaliselt paraneb ilma probleemideta. Tüsistused võib jagada samaaegseteks vigastusteks ja paranemishäireteks.Paranemise häired: väga levinud komplikatsioon on pseudoartroos. Pseudoartroos on luustruktuuri rekonstrueerimise häire.
Luumurdumiskoht näib olevat katkendlik ja seda saab isegi enam-vähem liikuvalt nihutada. Sel põhjusel nimetatakse pseudoartroosi sageli “valeliigendiks”. Sait võib olla täiesti ebastabiilne.
Seetõttu tuleks kruvide ja plaatidega probleemi lahendamiseks teha varajane operatsioon. Pseudoartroosi põhjus on tavaliselt patsiendi ebapiisav kaitse. Kuid selle võib põhjustada ka luumurd ise.
Üheks probleemiks on näiteks pehmed koed, mis asuvad endiselt luumurdude vahes. Lisaks võivad vaskulaarsed vigastused põhjustada ka vereringehäireid. Muud põhjused peituvad patsiendi varasemates haigustes.
Patsiendi veresoonte haigus võib põhjustada ka vähenemist veri koe tarnimine, mis võib kahjustada luumurdude paranemist. Samuti on luude struktuuri häired nagu aastal Osteoporoosi (luukadu). Diabeet (veri suhkruhaigus) ja immuunsüsteemi võib põhjustada ka häireid ravimisel.
Teine probleem võib olla ka luu enda nakkus, mida siis nimetatakse osteomüeliit. Sagedamini muutub haav ise aga ka haava ebapuhta töö tõttu põletikuliseks. Kaasnevad vigastused: trauma a rinnaku murd võib põhjustada ka süda.
See võib olla süda kude (ka närve, laevad) või see võib käivitada südamerütmihäired. Seejärel tuleb arütmiaid ravida ja jälgida eraldi. Lisaks halvendavad nad loomulikult prognoosi.
Lisaks kops võib ka vigastada, mis võib põhjustada hingamishäireid ja aspiratsiooni (kui võõrkehad või vedelik satuvad kopsu). Kopsu vigastused hüüdis fragmentide või trauma põhjustatud võib viia ka nn pneumotooraks. sisse pneumotooraks, alarõhk kops membraan ja kopsud vabanevad ning väljastpoolt tulev õhk võib tungida läbi kopsumembraani augu.
Kui õhk ei suuda enam välja pääseda, mida nimetatakse pingeks pneumotooraks, eluohtlik surve laevad rindkere ja süda tulemuseks. Vigastused laevad trauma ajal või nende osad võivad põhjustada ka verejooksu. Sõltuvalt anuma suurusest võib tekkida tugev sisemine verejooks. Lisaks ümbritsev närve võib ka vigastada. Teine kaasuv vigastus tuleneb kaasnevast vigastusest ribid, aga ka selgroolüli, mis halvendab samuti prognoosi.
Kõik selle sarja artiklid:
