Menetlus
Enne testi teavitatakse patsienti uuringust. Kuna on oluline, et patsient annaks nõusoleku enne HIV-test, peab patsient eelnevalt lugema ja allkirjastama teabelehe. Seejärel antakse patsiendile tuub veri.
Seejärel viiakse laboris läbi antikehade test, st kontrollitakse, kas immuunsüsteemi on juba tootnud antikehade HIV-nakkuse ajal. Need antikehade ilmuvad veri ja tähistada HIV-nakkust. Seejärel saadetakse test, mida hinnatakse 2-3 päeva pärast, tagasi arsti kabinetti.
Positiivse testi tulemuse korral tuleks tulemusi alati patsiendiga isiklikult arutada. Negatiivse testi tulemuse korral saab korraldada ka telefonikonsultatsiooni. Antikehade test ei anna mingit teavet nakkuse raskuse kohta.
Kui antikeha test on positiivne, tuleb pärast seda määrata nn viiruskoormus. Tegelik vallandamine viirused seejärel tuvastatakse veri. Olenevalt kui palju viirused tuvastatakse, seda tugevam või nõrgem on äge infektsioon.
Kust saada HIV-testi?
Põhimõtteliselt võib teil olla HIV-test tehakse igas arsti kabinetis, kus võetakse ka vereproove. Kuna tegemist on enamasti isikliku panusega, mida seadus ei reguleeri tervis kindlustus, on iga vereproove võtev arst tavaliselt nõus seda teenust osutama. Enamasti viivad HIV-testi läbi üldarstid, internistid, infektoloogid või ettevõtte arstid.
Kas HIV-test on anonüümne?
. HIV-test on anonüümne test, st tulemuse ja patsiendi vahel, kellelt verd võeti, ei tohi olla mingit seost (ainult saatev arst ja labor teavad testi tulemuse nime). Kui testi tulemus on positiivne, st kui patsient on nakatunud HIV-i, on raviarst kohustatud patsienti sellest teavitama. Ta peab patsienti kõigepealt teavitama testi tulemustest ja arutama edasisi ravietappe (ravi, saatekiri kolleegidele, jne) koos temaga. Lisaks on HIV-nakkus nakkushaigus, millest tuleb uue haigusena teatada Robert Kochi Instituudile. See aruanne tehakse ka anonüümselt, mis tähendab, et patsiendi nime ja aadressi ei avaldata.
Kõik selle sarja artiklid:
