Tselluloos (hambaüdi)

Sissejuhatus

Hamba anatoomia koosneb põhimõtteliselt kolmest kihist. Võra piirkonnas on välimine kiht emailiga, keha raskeim aine. Sellele järgneb dentiin või dentiini luu ja sees on pulp.

Hamba juur on kõige välimine kiht ja ümbritseb kolmandat kõva ainet, mida nimetatakse tsemendiks, mis on mõeldud hamba ankurdamiseks ja loetakse seetõttu periodontiumi osaks. Seejärel järgneb dentiin ja juurekanali sees koos juuremassiga. Tselluloos täidab hamba sisemised õõnsused.

See kohandub umbes dentiin. Eristatakse võra viljaliha ja juurviljaliha. Tselluloosi kaitseb hästi dentiin ja emailiga.

Tselluloosiõõnsus ja juurekanalid on noortel esialgu väga avarad. Vanusega muutuvad mõlemad dentiini (sekundaarse dentiini) jätkuva tootmise tõttu üha kitsamaks. Tselluloosi sisemine struktuur koosneb sidekoe, veri laevad ja närvikiud.

Tselluloosi servas on odontoblastide kiht, rakud, mis moodustavad uue dentiini ja põhjustavad seega õõnsuse kitsendamist. Veri tarnitakse pulpsi vere kaudu laevad mis sisenevad ja väljuvad juuretipus oleva ava kaudu. See juureotsa avaus varustab ka närvirakke, mis pärinevad närvist, mida nimetatakse kolmiknärv.

Tselluloos on juureotsa ava kaudu ühendatud kogu organismiga. Mass võib haigestuda mitmesuguste mõjude tõttu. Enamasti toimub tselluloosi põletikuline reaktsioon progresseeruva tulemusena kaaries.

Kuid termilised stiimulid, näiteks kuumutamine hamba jahvatamise teel või keemilised ja mürgised stiimulid hammaste täitmine võib põhjustada ka viljaliha reaktsiooni. Isegi juuretipus oleva ava kaudu võib viljaliha väga sügavate periodontoloogiliste protsesside käigus põletikuliseks muutuda. Tselluloosi põletikulised reaktsioonid võivad esineda erinevates etappides.

Kõigepealt võib see mõjutada ainult võra viljaliha ja levida seejärel kogu viljalihale. Haiguse progresseerumisel võib viljaliha muutuda kas nekrootiliseks, st surnuks, või muutuda pulpkoe mädaseks lagunemiseks, nn. gangreen. Kuna põletikuga kaasneb alati ödeem, põhjustab see suurt valu, kuna tselluloosiõõnes olev põletikuline kude ei saa laieneda ja surub seetõttu närvikiude.

Valu on seetõttu pulpipõletiku peamine sümptom. Aeg-ajalt valu võib põhjustada ka nn dentikkel. See on dentiiniga sarnane kõva struktuur, mis asub pulbiõõnes sees, kas vabalt või tselluloosi seina külge kinnitatud. Hambadiagnoosi saab panna peamiselt Röntgen.