Prognoos
Pärgarterite kulg süda Haigust (CHD) mõjutavad mitmed tegurid: aastane suremus ilma terapeutiliste meetmeteta suureneb koos haigestunute arvuga laevad ja on kõrgeim (üle 30%) vasaku pärgarteri põhivarre kitsendamisel tuiksoon. Pärgarteri prognoos tuiksoon haigus sõltub ka sellest, mil määral süda lihas on alatoitunud. Sageduse, kestuse ja raskusastmega angiin pectorise rünnakud, oht kannatada a süda rünnak suureneb.
Kui pumpamise funktsioon vasak vatsake väheneb koos olemasoleva või suureneva hapnikuvaegusega (isheemia), patsiendi prognoos halveneb ja a Defibrillaator võib osutuda vajalikuks. Pärgarteri progresseerumine arterioskleroos (Ateroskleroos pärgarterid) sõltub suuresti patsiendi riskiteguritest. Nikotiin tühistamine, kehakaalu alandamine ja veri rõhu normaliseerimine, samuti koguarvu vähenemine kolesterooli veres on olulised tegurid CHD ägenemise ärahoidmisel.
Profülaktika
Südame isheemiatõve (CHD) profülaktika koosneb ülalnimetatud primaarsest ja sekundaarsest profülaktikast ning koosneb peamiselt CHD arengut soodustavate või soodustavate riskifaktorite vältimisest.
Millised tegurid mõjutavad positiivselt südame isheemiatõve prognoosi?
Pärgarteri prognoosiks tuiksoon haigus (CHD), stenoosi aste (blokeerimisaste) pärgarterid on esialgu oluline. Mida madalam on stenoos, seda paremini suudab süda piiranguid kompenseerida. See parandab prognoosi.
Stenoos jaguneb neljaks erinevaks raskusastmeks: 0–40% tähendab väikest riski, 40–70% -l on kehalises tegevuses algav piirang. Need piirangud on märgatavamad 70–90% stenoosi korral. Üle 90% stenoos võib eeldada, et see põhjustab sümptomeid ka puhkeolekus.
Prognoosis mängivad suurt rolli ka kaasnevad haigused. Mida tervem on haigestunud inimene ja mida vähem on muid haigusi, seda positiivsem on prognoos. Eriti kriitiliste haiguste hulka kuuluvad kõrge vererõhkon südameatakk, insult, perifeersete arterite oklusioonhaigus (ummistus jalg arterid) või an aordi aneurüsm (kottide kottimine) aordi).
Kuid ainevahetushaigused on ka olulised tegurid. Näiteks tasakaalustatud suhe kolesterooli on oluline prognostiline tegur. Rohkem HDL kolesterooli ja vähem LDL kolesterool on inimesel, seda positiivsem on CHD prognoos.
Viimasena, kuid mitte vähem tähtsana, ei tohiks unarusse jätta ka bioloogilisi prognoosifaktoreid. Mida noorem on inimene, seda parem on tema prognoos. Statistiliselt võib öelda, et prognoos on naistel parem kui meestel.
Oma osa on ka geneetikal. Inimestel, kellel pole südamehaiguste all kannatanud esivanemaid, on parem prognoos. Eeldatakse, et neis perekondades pole CHD-d või selle kiiret progresseerumist soodustavaid geneetilisi mustreid.
Need, kes soovivad ise südamehaiguste positiivse prognoosi saavutamiseks midagi ette võtta, peaksid pöörama erilist tähelepanu tasakaalustatud seisundile dieet. Siin nn Vahemeri dieet on soovitatav, mis sisaldab palju köögivilju ja kala. Eelkõige tuleks võimaluse korral vältida punast liha.
Isegi kõrge rasvasisaldusega toidul pole positiivset mõju. Lisaks alkoholi tarbimine ja suitsetamine prognoosi parandamiseks tuleks vältida. CHD paranemist saab saavutada ka regulaarselt sportides ja treenides. Sõltuvalt haiguse tõsidusest tuleks füüsilise tegevuse algus siiski teha regulaarse meditsiinilise järelevalve all.
Kõik selle sarja artiklid:
