Südamepuudulikkuse ja vererõhu teraapia Südamepuudulikkus ja vererõhk - mis on selle seos?

Südamepuudulikkuse ja vererõhu teraapia

Ravi sõltub raskusastmest süda ebaõnnestumine. See on jagatud 4 raskusastmeks (NYHA staadiumid). Kuid kõigis etappides on esmatähtis põhiteraapia, mis koosneb kehakaalu alandamisest, kehalisest aktiivsusest (kerge vastupidavus sport), muutus dieet soola tarbimise vähendamine ja keelustamine nikotiin ja alkoholi.

Lisaks tuleb välja selgitada ja kõrvaldada riskitegurid, nt kõrge vererõhk, süda klapi defektid, kilpnäärme talitlushäired, aneemia või südameatakk. Ravimeid kasutatakse 1. etapist valitud ravimina, AKE inhibiitorid (nt ramipriil) või AT1 blokaatorid (Sartane). Edasijõudnute 2–4 staadiumis võib aldosterooni antagoniste nagu spironolaktoon või eplerenoon kasutada täiendamine.

jalg ödeemi saab täiendavalt parandada kõigis etappides diureetikumid. Igapäevane kaalukontroll ja regulaarne elektrolüütide kontroll veri on sel juhul hädavajalikud. Kui süda liiga kiire, saavad ka beetablokaatorid täiendamine teraapia. Raske korral südamerütmihäired või väga piiratud väljutusmaht, a Defibrillaator (ICD) saab implanteerida südamesse. Äärmiselt rasketel juhtudel ja väga noortel patsientidel südame siirdamine võib pidada viimaseks võimaluseks.

Haiguse kulg

Haigus algab tavaliselt salakavalalt. 1. etapis puuduvad mõjutatud isikul sümptomid, on ainult südame kaja, EKG või olemasolev põhihaigus (südame isheemiatõbi, südameatakkjne) suudab diagnoosida südamehaigusi.

Haiguse progresseerumisel võib täheldada jõudluse langust suurenenud stressi korral. Haiglas küsitakse patsientidelt, mitu korrust nad saavad ilma vaheajata üles kõndida. Haiguse progresseerumisel see suureneb, muutes igapäevase töö juba keeruliseks. Viimases etapis ilmnevad sümptomid juba puhkeolekus.

Milline on eluiga?