Sümptomid
Küünarliigese sümptomid artroos, st liigese progresseeruv kahjustus kõhr in küünarliiges, on mitmekordsed ja mõnikord esinevad ka teiste haiguste korral. Kuid valu on peaaegu alati olemas, mis on peamiselt tunda liikumise ja stressi ajal ning võib haiguse progresseerumisel esineda ka puhkusel ja öösel. Need võivad kiirguda ka õlale ja küünarvarre. Lisaks intensiivsus valu suureneb ja nende faaside kestus, milles valu ei tundu, lüheneb.
Küünarliigese täiendavate sümptomitena artroos, on kuulda ja tunda lõhenemist või hõõrdumist, mida nimetatakse krepitatsiooniks. Küünarnuki põhjustatud pideva ärrituse tõttu artroos liigeses paisub ümbritsev kude ja küünarnukk muutub paksuks. Tüüpiline sümptom küünarliigese artroos on nähtus, et hommikul või pärast pikki pause on käe täielikuks liigutamiseks esialgseid raskusi.
Muud sümptomid on lihaspinge. Mõned inimesed märgivad sümptomite kerget halvenemist külma või märja ilmaga. Üldiselt küünarliigese artroos võib seega piirata liigese liikumisvabadust.
Patsiendid ei saa enam oma kätt täielikult välja sirutada ega painutada. Liikuvuse vähendamine valu, tursed ja muud sümptomid varieeruvad igal üksikjuhul ja sõltuvad küünarliigese artroos. Rasketel juhtudel võib liiges muutuda täiesti jäigaks, mida soodustavad väikesed eraldatud fragmendid kõhr või luust.
Ravi
Küünarliigese artroosi ravis tuleb konservatiivse ravi kontseptsioone eristada kirurgilistest lähenemisviisidest. Konservatiivse ravi eesmärk on saavutada sümptomite paranemine ilma operatsioonita ja seeläbi muuta liigest taas liikuvamaks ja valutumaks või valutumaks. Selle teraapia eeliseks on see, et operatsiooni pole vaja ja sellega seotud riske välditakse.
Seda protseduuri soovitatakse kasutada kerge kuni mõõdukalt arenenud küünarliigese artroosi korral. Konservatiivse ravi esimene sammas on ravimravi nn mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite rühmast (tuntuim näide on aspiriin). Need on ained, millel on ühelt poolt hea valu leevendav toime ja teiselt poolt toimivad liigese põletikulised protsessid.
Mainitavad preparaadid, mida kasutatakse küünarliigese artroosi korral, on ibuprofeen or diklofenak, mida kasutatakse paljude ortopeediliste haiguste korral. Samuti on võimalik süstida väikestes kogustes kortisoon, teine põletikuvastane ravim, otse liigesesse. Ravimite kõrval on küünarliigese artroosi konservatiivse ravi kõige olulisem meede ulatuslik füsioteraapia.
Professionaalsel juhendamisel sooritatakse erinevaid harjutusi küünarliiges liikuvamaks või liikuvana hoidmiseks (liikumisteraapia). Harjutusi tehakse sidemete, pallidega, aga ka vee all. Lisaks saab rakendada spetsiifilisi töötlusi külma või kuumusega.
Mõnel juhul on siiski soovitatav ka teatud liigenditega (ortoosidega) liigest lühidalt immobiliseerida, eriti kui on käimas tõsine põletik. Operatsioon küünarliiges on soovitatav, kui ülalnimetatud abinõud ei ole piisavad ega näita paranemist või kui küünarliigese artroos on väga kaugele arenenud. Seejärel saab kas avatult või artroskoopiliselt, st kaameravaates ja väga väikese sisselõike kaudu vabastada liigeseõõs vabadest fragmentidest kõhr ja luu saab siluda.
Lõpuks on võimalus kogu liigest kunstlikult asendada, sisestades kogu küünarnuki proteesi. Selle protseduuri käigus sisestatakse titaanist kunstliide õlavarre ja küünarvarre luud spetsiaalse tsemendiga üld- või osalanesteesias, kusjuures suurem osa luudest säilib. Tavaliselt kestab see protseduur umbes 1-2 tundi ja haiglas viibimine on keskmiselt üks, maksimaalselt kaks nädalat.
Pärast seda operatsiooni on oluline spetsiaalne füsioteraapia, millega enamiku igapäevaelus olevaid asju saab uuesti korraldada umbes 6 nädala pärast. Pärast seda ei ole rasked koormad enam võimalikud.
