Stress ilma põhjuseta Stress - kas see mõjutab teid ka?

Stress ilma põhjuseta

Kui patsiendid kaebavad stressi üle ilma selgete põhjusteta, tuleks neerupealise koort alati pidada stressi sümptomite võimalikuks käivitajaks. Nagu juba märgitud, toodab neerupealiste koor hormoonid mis vabanevad stressiolukordades suurenenud kogustes. Nii et kui neerupealise koort mõjutab haigusega seotud funktsionaalne häire, on võimalik, et see suurenes hormoonid vabanevad või hormoon kortisool, mis põhjustab negatiivset tagasisidet adrenaliini vabanemiseks, norepinefriin ja dopamiini (st kui keha leiab, et piisavas koguses neid hormoonid on olemas, saadab see kortisooli hormoonide vabanemise peatamiseks.

Kortisool on seetõttu omamoodi stressiregulaator). Kui selles süsteemis on probleem, võib see põhjustada stressi sümptomeid, mis ilmnevad tavaliselt ilma nähtava põhjuseta. Teine võimalus on see, et mõjutatud inimene on stressiga juba pikka aega elanud.

Tavaliselt toimub püsiv stress kolmes etapis:

1. Esialgses etapis oleme pingelistes olukordades endiselt ülitõhusad ja keha töötab täiskiirusel.
2. Järgmine faas on omamoodi kohanemisfaas, kus keha on juba harjunud pideva stressi ja pideva erksusega. Pingelisi olukordi ei pruugi keha enam sellisena tajuda.
3. Kolmandas faasis on tõsine kurnatus ja paljud stressisümptomid võivad ilmneda samaaegselt. Mõjutatute jaoks võib juhtuda, et tegelik stressiolukord oli juba ammu ja hetkel pole stressil tegelikult põhjust.

Stressi test

Stressitesti töötasid välja kaks Mainzi ülikooli arsti, et ennetavate meditsiiniliste kontrollide raames testida iga inimese individuaalset stressitaset. Test koosneb reast küsimustest, milles patsiendid täiendamine arsti meditsiiniline diagnoos enesehindamise ja enesehindamise kaudu. Test jaguneb üldjuhul kolme ossa.

Tulemuste põhjal saab arst seejärel lõpliku diagnoosi panna ja vajadusel asjakohaseid meetmeid võtta.

1. Esimeses osas käsitletakse potentsiaali stressitegurid või koormad. Arst esitab selliseid küsimusi nagu „Kas teil on tunne, et saate oma töökoormusega hästi hakkama?
2. Teine osa käsitleb stressi tagajärjed. Arst küsib näiteks, kas mõjutatud inimene tunneb end oma igapäevaelus kuidagi piiratuna.
3. Testi kolmas osa käsitleb seda, kuidas asjaomane inimene reageerib ja tegeleb stressiga ka stressisituatsioonides.