Erektsioonikoe on veresoonte põimik, mis võib verega täita. Kehas on erinevad erektsioonikoed, mis täidavad erinevaid funktsioone ja ülesandeid. Mis on kavernooskeha? Erektsioonikoe meditsiiniline termin on kavernooskeha. See on veresoonte põimik. Vaskulaarne põimik võib olla arteriaalne või venoosne. … Corpus Cavernosum: struktuur, funktsioon ja haigused
Fibrinolüüsi iseloomustab fibriini lahustumine ensüümi plasmiini poolt. See allub organismis keerulistele regulatsioonimehhanismidele ja on tasakaalus hemostaasiga (vere hüübimine). Selle tasakaalu rikkumine võib põhjustada tugevat verejooksu või tromboosi ning emboolia. Mis on fibrinolüüs? Fibrinolüüsi ülesanne on piirata… Fibrinolüüs: funktsioon, roll ja haigused
Kopsuarter on arter, mis kannab hapnikuga rikastatud verd südamest ühte kahest kopsust. Kaks arteriae pulmonales on tüvi pulmonalis oksad, kopsutüvi, mis ühendub südame parema vatsakesega. Sensuaalselt nimetatakse kahte kopsuarterit sinistra kopsuarteriks… Kopsuarteri struktuur, funktsioon ja haigused
Kahte südameklappi, mis vastavalt ühendavad vasaku aatriumi vasaku vatsakesega ja parema aatriumi parema vatsakesega, nimetatakse anatoomilistel põhjustel infolehtedeks. Kaks infolehte töötavad vastavalt tagasilöögipõhimõttele ja koos kahe teise südameklapiga, mis on niinimetatud semilunar-ventiilid, tagavad korrapärase vere ... Purjeventiil: struktuur, funktsioon ja haigused
Mitte-rakuliste osakeste omastamist, kinnijäämist ja seedimist selle protsessi jaoks spetsialiseeritud rakus nimetatakse fagotsütoosiks. Osakeste kinnijäämine toimub õõnsuste (fagosoomide) moodustumise kaudu, mis pärast osakeste omastamist sulanduvad spetsiaalsete vesiikulitega, mida nimetatakse lüsosoomideks. Need sisaldavad ensüüme, mis on vajalikud lõksus olevate osakeste seedimiseks või lagundamiseks. Mis on fagotsütoos? Fagotsütoos on… Fagotsütoos: funktsioon, roll ja haigused
Mõlema silma eeskambris asub vatsakese nurk, kus sarvkesta, iiris ja silmakamber kohtuvad. Selle struktuuri kõige olulisem ülesanne on reguleerida silma vedelikku, hoides silmasisese rõhu normaalsel tasemel. Ventrikulaarse nurga haiguste korral võib struktuuri vedelikku reguleeriv funktsioon ... Ventrikulaarne nurk: struktuur, funktsioon ja haigused
Skleroteraapia on tehniline termin trombi või sklerose tekitatud ja sihipärase moodustumise ajal ravi ajal, millele järgneb sidekoe ümberkujundamine. Meditsiinitermin pärineb kreekakeelsest sõnast “skleros”, mis on tõlgitud kui “kõva”. Skleroteraapia tulemuseks on töödeldud koe ja veresoonte kunstlik hävitamine (kõvenemine). Kõvenemine või skleroteraapia… Skleroteraapia: ravi, mõju ja riskid
Naha epiteel Nahk (epidermis) on väljastpoolt eraldatud mitmekihilise sarvkestaga lameepiteeliga. See tagab mehaanilise kaitse, takistab bakterite tungimist ja hoiab ära keha kuivamise. Seda nimetatakse lameepiteeliks, kuna ülemine rakukiht koosneb lamedatest rakkudest. Kuna need rakud surevad pidevalt, muutuge ... Naha epiteel | Epiteel
Kartsinoomid Kartsinoomid ehk pahaloomulised kasvajad võivad areneda ka epiteelis. Siin on erinevaid tüüpe, mis tekivad erinevat tüüpi epiteelist. Neid tuleb eristada niinimetatud adenoomidest, mis on epiteeli näärmete healoomulised kasvajad. Papilloomid on ka healoomulised epiteeli kasvajad. Kartsinoom võib areneda lameepiteelist, siis räägitakse… Kartsinoomid Epiteel
Silma epiteel Mao on seestpoolt vooderdatud mao limaskestaga, mille sisemine kiht moodustab ühekihilise, väga prismaatilise epiteeli. See tähendab, et epiteelirakud on pikliku kujuga. Üksikud rakud on omavahel ühendatud spetsiaalsete ühendustega, nn tihedate ristmikega. Epiteel ja sellega külgnevad kihid moodustuvad… Silma epiteel | Epiteel
Endoteel on ühekihiline lamedate rakkude kiht, mis vooderdab kõiki veresooni ja kujutab endast seega olulist barjääri intravaskulaarse ja ekstravaskulaarse ruumi (veresoonte sees ja väljaspool) vahel. Struktuur Endoteel moodustab intima sisemise rakukihi, arteri kolmekihilise seinakonstruktsiooni sisemise kihi. … Endoteel
