Määratlus
Epiteel on üks neljast keha põhikoest ja seda nimetatakse ka kattekoeks. Peaaegu kõik kehapinnad on kaetud epiteeliga. Nende hulka kuuluvad nii välispinnad, nagu nahk, kui ka õõnsate elundite, näiteks põis.
Epiteel on ulatuslik rakkude rühm, milles rakud on üksteisega väga lähedal. Epiteelirakud piirnevad kumbagi kahest erinevast ruumist ja on seega polaarsed rakud, millel on apikaalne (suunatud väljapoole või kehaõõnde) ja basaal (teise koega piirnev) pool. Epiteel eraldatakse basaalmembraaniga teistest kudedest.
Külgsuunas on rakud kontaktis teiste rakkudega mitmesuguste rakuühenduste kaudu. Epiteeli ülesanded on väga erinevad. Näiteks on naha epiteeli ülesandeks kaitsta aluskoed väliste kahjustuste eest, näiteks mehaaniliste mõjude või päikesevalguse eest, ja takistada naha epiteeli tungimist. bakterid.
Sisemised epiteelid, mis joonistavad õõnsaid elundeid, teenivad neid peamiselt väljastpoolt (näiteks epiteel põis) ja ainete vahetamiseks. Teatud epiteelid võtavad üle ka mitmesuguste ainete, näiteks sekretsiooni, hormoonid or ensüümide. Epiteel on toitainetega varustatud sügavamate koekihtidega, kuna see ei sisalda neid veri laevad ise.
Difusiooni kaudu võivad toitained ja hapnik epiteelini jõuda basaalmembraani kaudu. Epiteeli on erinevat tüüpi, mida saab liigitada erinevalt. Need võivad olla ühe- või mitmekihilised, koosneda lamedatest või kõrgetest rakkudest, sisaldavad näärmeid (nt naha näärmed) ja sellel võib olla keratiniseerumine (nagu nahas). Lisaks võivad apikaalselt paiknevatel rakkudel olla väljaulatuvad osad, nn mikrovillid, mis soodustavad toitainete vahetust, suurendades nende pindala.
Endoteel
. endoteel on epiteeli erivorm, mis vooderdab siseseina veri ja lümf laevad. See on ühekihiline lamerakujuline epiteel, mis toetub basaalmembraanile. Endoteel leidub kõigis laevad Euroopa kardiovaskulaarsüsteem ning võimaldab vahetada erinevaid aineid veri ja kude.
Lämmastikoksiidi (NO) tootmise kaudu on see seotud ka lämmastikoksiidi reguleerimisega vererõhk ja sellel võib olla hüübimist pärssiv või aktiveeriv toime. Programmi järgmine ülesanne endoteel on põletikuliste protsesside reguleerimine. Aktiveerides endoteeli, valged verelibled saavad end selle külge kinnitada, mis võib seejärel migreeruda aluseks olevasse põletikulisse koesse.
Endoteeli on erinevat tüüpi, mis esinevad keha erinevates osades ja erinevad oma struktuuri ja läbilaskvuse poolest. Pidev endoteel on suhteliselt läbitungimatu ja võimaldab vere ja koe vahel ainult teatud ainete väga spetsiifilist vahetust. Seda tüüpi esineb aju, näiteks nn vere-aju barjäär.
Fenestreeritud endoteelil on aknad, mis on enamikul juhtudel suletud (v.a. neer) membraanide abil. Läbilaskvus on seega mõnevõrra piiratud. Fenestreeritud endoteeli leidub näiteks neeru glomerulites (neerukered) ja soolestikus.
Kõige läbilaskvam endoteel on katkendlik endoteel, millel on suhteliselt suured lüngad. Ka alusmembraan on osaliselt purunenud või seda koetüüpi ei eksisteeri. See juhtub peamiselt maks.
