Unustus: mida teha?

Lühiülevaade

  • Kas unustamine võrdub dementsusega? Ei, teatud määral unustamine on normaalne. Ainult märgatav ja pidev mälu jõudluse langus võib olla hoiatussignaal tõsise mäluhäire, nagu dementsus, puhul.
  • Kui palju unustamist on normaalne? Siin ei ole üldiselt kehtivat juhist. Neil, kes aeg-ajalt midagi unustavad, pole tavaliselt millegi pärast muretseda. Kui aga mälulüngad kuhjuvad ja/või ilmnevad muud sümptomid (asjade valesti paigutamine, orientatsioonikaotus vms), tuleks pöörduda arsti poole.
  • Unustuse põhjused: sh stress, kurnatus, teatud ravimid, alkoholi kuritarvitamine, dementsus (nt Alzheimeri tõbi), meningiit, epilepsia, uneapnoe, neeru- või maksapuudulikkus, südamepuudulikkus, kilpnäärmehaigused, aneemia, vaimsed häired.
  • Unustus – mida teha? Olemasoleva unustamise ja ennetamise korral on soovitatav mälutreening, ergutavad hobid, tervislik toitumine, regulaarne trenn ja lõõgastus.
  • Seda teeb arst unustamise korral: teeb analüüsid täpse põhjuse väljaselgitamiseks, seejärel alustab sobivat ravi (nt ravimitega).

Kui palju unustamist on normaalne?

Samuti on normaalne, et oled vanusega unustamatum või ei suuda mõnda asja (täpselt) meeles pidada. Seda seetõttu, et aastatega aeglustuvad ka protsessid, mille kaudu aju mäluinfot talletab ja välja otsib. Seejärel edastavad rakud teavet aeglasemalt ja mäluvõime väheneb. See tähendab, et isegi vanematel inimestel ei pruugi unustamine viidata dementsusele (nagu Alzheimeri tõbi). Näiteks vedelikupuudus põhjustab sageli unustamist, eriti eakatel. Stress ja kurnatus võivad põhjustada ka mälukaotust.

Sellised mäluhäired või isegi segadus ei tohiks aga märgatavalt sageneda. Kui see juhtub, võib see viidata vähenenud mälumahule, mis ületab "kahjutut" unustamist. Selle võimalikud põhjused on "lubjastunud" arteritest tingitud ebapiisav verevool ajus, depressioon, ärevushäired, alkoholi kuritarvitamine või isegi dementsus.

Millisel hetkel on unustamine patoloogiline?

Raske on öelda, millal unustamine ületab tavapärase skaala. Mõned inimesed peavad end unustavaks, kui unustavad oma EC-kaardi nööpnõela. Teised ei muretse isegi siis, kui nad ülepäeviti midagi valesti paigutavad. Seetõttu on "tavalist" raske täpselt määratleda.

  • Sageli unustate kohtumised, nimed, paroolid jne.
  • Sageli ei mäleta te igapäevaseid sõnu ja termineid.
  • Teil on aeg-ajalt tunne, et te ei oska tuttavates kohtades orienteeruda.
  • Tihti paned asju valesti (võtmed, prillid, sussid, pult jne).
  • Teil on raske(m) teha harjunud toiminguid, nagu triikimine või lambipirni vahetamine.

Häirekellad peaksid helisema järgmistel juhtudel, kuna need võivad olla kaugelearenenud mäluhäire tunnused:

  • sama küsimuse korduv küsimine, kuigi isik on vastuse juba saanud (mitu korda).
  • sama loo korduv jutustamine lühikese aja jooksul (nt ühe tunni jooksul) ja samale inimesele
  • probleemid igapäevaste tegevuste ja liikumistega (nt toidu valmistamine, kuid unustamine lauale tuua)
  • raske meeles pidada sündmusi, mis toimusid vaid paar minutit tagasi
  • unustades mitte ainult üksikasju või teatud fakte, vaid terveid sündmusi
  • orienteerumisprobleemid, isegi tuttavas keskkonnas
  • vähene pealehakkamine, sotsiaalne tagasitõmbumine

Unustused: põhjused ja võimalikud haigused

Keskendumise puudumisel ja unustamisel võib olla palju põhjuseid. Kõige olulisemad on:

Dementsus

Dementsuse olulised vormid või põhjused:

  • Alzheimeri tõbi: kõige levinum dementsuse vorm on Alzheimeri tõbi. Mõjutatud isikutel hävivad ajurakud järk-järgult – pole täpselt teada, miks. Kindel on see: haigete inimeste ajus puudub atsetüülkoliini (närvisõnum). Lisaks moodustuvad ajus valkude ladestused, mis võivad põhjustada rakusurma.
  • Vaskulaarne dementsus: Vaskulaarne dementsus on teine ​​​​kõige levinum dementsuse vorm. See põhineb aju vereringeprobleemidel. Selle eest vastutavad väikesed löögid. Mälu säilib vaskulaarse dementsuse korral palju kauem kui Alzheimeri tõve puhul – unustamine toimub seetõttu haiguse hilisemas staadiumis.
  • Lewy kehadementsus: Lewy kehadementsuse korral tekivad ajus valguladestused – nagu Alzheimeri tõve puhul. Seetõttu on mõlemal dementsuse vormil sarnased sümptomid. Lewy kehadementsuse puhul on aga tüüpilised visuaalsed hallutsinatsioonid ning vaimse jõudluse ja erksuse tugevad kõikumised päeva jooksul.
  • Creutzfeldt-Jacobi tõbi: Creutzfeldt-Jacobi tõbi väljendub kiiresti progresseeruvas dementsuses – koos tähelepanu-, retentsiooni-, keskendumis- ja mäluhäiretega. Seejärel lisanduvad dementsusele motoorsed häired (nt lihastõmblused). Põhjuseks on ebatüüpiliste valgufragmentide (prioonide) ladestumine ajus.
  • Püha Vituse tants: see on päriliku närvihaiguse Huntingtoni tõve vana nimi. Mõjutatud isikutel areneb muude sümptomite hulgas välja progresseeruv dementsus.
  • Parkinsoni tõbi: Ligikaudu kolmandikul kõigist Parkinsoni tõbe põdevatest inimestest (värinava halvatus) areneb haiguse hilisemas käigus ka dementsus. Arstid nimetavad seda Parkinsoni tõve dementsuseks.
  • HIV/AIDS: kaugelearenenud HIV-haiguse korral võib mõjutada ka aju. Selle tulemusena tekib nn HIV entsefalopaatia, millega kaasnevad dementsuse sümptomid (HIV-dementsus või AIDS-dementsus).

Muud haigused

Unustus võib olla seotud ka teiste haigustega. Näited:

  • Meningiit: sel juhul võib esineda unustamatust, halb keskendumisvõime, segasus ja unisus ning isegi kooma (harv). Kõige tavalisemad süüdlased on bakterid või viirused.
  • Uneapnoe: Uneapnoega inimesed kogevad une ajal korduvaid hingamispause. See halvendab oluliselt inimese võimet öösel magada. Tavalised tagajärjed on väsimus, unustamine ja vähene keskendumisvõime päeva jooksul.
  • Kroonilise väsimuse sündroom (CFS): nimetatakse ka kroonilise väsimuse sündroomiks. Seda iseloomustab tavaliselt tõsine vaimne (ja füüsiline) väsimus koos vähese keskendumisvõimega, unustamine või ärrituvus.
  • Kilpnäärme häired: nii hüpertüreoidism (hüpertüreoos) kui ka hüpotüreoidism (hüpotüreoidism) võivad olla seotud unustamise, desorientatsiooni ja mäluprobleemidega.
  • Äge neerupuudulikkus: see võib väljenduda muude sümptomite hulgas ka mäluhäiretes, keskendumisraskustes ja unustamises. Sama kehtib ka kroonilise neerupuudulikkuse (krooniline neerupuudulikkus) kohta.
  • Maksapuudulikkus: maksapuudulikkus (näiteks maksatsirroosi või hepatiidi tagajärjel) võib kahjustada aju. Sümptomiteks on unustamine, vähene keskendumisvõime ja isegi teadvusetus (maksakooma).
  • raske südamepuudulikkus: paljud raske südamepuudulikkusega patsiendid kannatavad unustamise, mäluraskuste ja mõtlemisprobleemide all.