Vaid väike torkimine ja keha kogub kaitset raskete ja eluohtlike haiguste vastu. Lõppude lõpuks on kolmandik kogu maailmas surmast tingitud nakkushaigused. Kuid kuigi vaktsineerimised viiakse lastel läbi järjepidevalt tänu ulatuslikele ennetusprogrammidele, väheneb valmisolek vaktsineerida vanuse kasvades. Vanemate inimeste puhul ennetav gripp näiteks laskmine võib olla elupäästev.
Vaktsineerimine on ennetamine
Marianne S. (33) soovib last saada. Ta ei tea, kas ta sõlmis lepingu punetised lapsena - haigus kulgeb mõnikord peaaegu ilma sümptomiteta. Tema günekoloog teeb kõigepealt antikehade testi, sest ainult a veri test näitab, kas Marianne S. on immuunne. Tulemus tõestab seda: Ei antikehade vastu punetised avastatakse veri. Arst soovitab vaktsineerimist. Ligikaudu 15 protsendil fertiilses eas naistest pole kaitset punetised. Neid tuleks vaktsineerida vähemalt kolm kuud enne rasedaks jäämist. Seda seetõttu, et ajal infektsioon rasedus, eriti esimese kolme kuu jooksul, esineb väärarenguid rohkem kui 50–90 protsendil, nt kõrvades ja süda sündimata lapse kohta. Pole harvad juhtumid, kus esineb ka vaimupuudeid. Aasta seisuga on olukord sarnane tuulerõuged: Ka siin peaksid beebit plaanivad naised vaktsineerima.
Teine näide: Alfred H. on 82-aastane ja tal on a süda seisund. Veebruaris laine mõjutama pühib üle Saksamaa. Alfred H. on nakatunud ja nakatunud eluohtliku juhtumiga kopsupõletik. Ta on mitu nädalat haiglas, ravitakse suurte annustega antibiootikumid, ja tõmbab õnneks läbi. Kuid enne järgmist talve on ta ise end vaktsineerinud mõjutama. Eriti vanemad inimesed on vastuvõtlikumad sellistele infektsioonidele nagu gripp (mõjutama) ja selle tüsistused. Umbes 80 protsenti gripp- seotud grippidega juhtub üle 65-aastastel inimestel, selgub Euroopa gripi teadusliku töörühma (ESWI) uuringust. Maailm Tervis Soovitab ka organisatsioon (WHO) gripivastane vaktsineerimine tõhusa ennetava meetmena.
