Diagnoos
Diagnoosimisel Addisoni tõbi on väga oluline eristada seda haigust sekundaarsest neerupealiste puudulikkusest. Erinevus seisneb selles, et Addisoni tõbi neerupealised on kahjustatud ja seetõttu tekitavad neid liiga vähe hormoonid, samas kui sekundaarse häire korral on neerupealised terved, kuid neid pole hormoonide tootmiseks piisavalt stimuleeritud. Kui Addisoni tõbi kahtlustatakse veri hormoonide taseme kontrollimiseks tehakse testid.
A naatrium puudulikkus ja kõrgenenud kaalium kontsentratsioon veri kahtlustatakse neerupealiste häireid. Lisaks tavalisele veri parameetrid, kortisooli kogus veres ja ACTH on kindlaks määratud. ACTH eritub hüpofüüsi aasta aju ja stimuleerib neerupealiste tootmist hormoonid.
Kui kortisooli tase väheneb, kuigi seda on piisavalt või isegi liiga palju ACTH veres näitab see Addisoni tõbe. Võib läbi viia ka nn ACTH stimuleerimistesti. Siin süstitakse ACTH intravenoosselt, mis käivitaks kortisooli tootmise suurenemise tervetel inimestel, kellel on neerupealised.
Addisoni tõve korral pole see aga kahjustatud neerupealiste tõttu. Neerupealiste puudulikkuse korral väheneb kortisooli tase veres. Veres sisalduv kortisool ei võimalda meil põhjust kindlaks teha.
Kui soovitakse teada, kus on düsfunktsiooni probleem, tuleb määrata ACTH väärtus. See on hormoon hüpofüüsi, mis loomulikult stimuleerib neerupealised kortisooli tootmiseks. ACTH väärtuse põhjal on siis võimalik teada saada, kas probleem peitub neerupealised või hüpofüüsi, st kas esineb esmane või sekundaarne neerupealiste puudulikkus.
Esmase puudulikkuse korral neerupealised ei tööta enam korralikult, kuid hüpofüüs jätkab selle stimuleerimist AKTH sekretsiooni kaudu. Selle tulemusena on ACTH suurenenud kogustes. Lisaks määratakse kindlaks aldosterooni ja DHEAS-i tasemed, mis samuti hormoonid mis tekivad neerupealises. Kui häire asub ajuripatsis, väheneb ACTH väärtus. Hüpofüüs ei suuda enam oma funktsiooni täita ja selle tekitatavaid hormoone on veres peaaegu võimatu tuvastada.
Kõik selle sarja artiklid:
