Varajane ortodontiline ravi

Varajane ortodontiline ravi on siis, kui tuleb rakendada ravimeetmeid, et ennetada või kõrvaldada HAR-le kahjulikke harjumusi hammastik (harjumused, näo düskineesia) või hammaste või lõualuude anomaaliate korral enne 9. eluaastat. Ainult harva on vaja ravi alustada enne 4. eluaastat. Varajane ravi keskendub harjumuste murdmisele, sest see võib kaotada vajaduse hilisema ortodontilise sekkumise järele. Kõigil harjumustel on ühine see, et need võivad mõjutada nii hamba asendit kui ka ülemise ja alumise lõualuu arengut ning nende asendisuhet. Kui harjumusest loobumine ei ole enam piisav hammastele ja lõualuudele avaldatava mõju kõrvaldamiseks, on vajalik ka varajane ravi ortodontiliste vahenditega. Lõhe korral huule ja suulae või muud näo äärmuslikud anomaaliad kolju, on aparaatidega ravi alustamine juba lapsekingades. Neid ei arutata allpool.

Näidustused (kasutusvaldkonnad)

I. Varasem ravi harjumuste peatamiseks on kõige tavalisem sekkumine. Kahjulike harjumuste hulka kuuluvad:

  • Imemine: Pöidlad ja teised sõrmed toimivad ortodontilise seadmena suu. Ülemised lõikehambad saavad survet labiaalselt (ettepoole), muudavad oma asendit ja tõmbavad sõrme esiosa ülemine lõualuu mööda. Alumised lõikehambad võivad vastavalt suuliselt kallutada suuõõne). Koos nendega on ka alalõug kaldub tahapoole (dorsaalselt) ja samal ajal on selle kasv pärsitud. Võib areneda nn lutschoffeneri hammustus, kus ülemised ja alumised lõikehambad ei puutu enam omavahel kokku ja keel võib lamada hambaridade vahel ettepoole.
  • Lutid: mõjuvad imemisega sarnaselt, kuid neil on väike eelis, et neid on lihtsam ja varem treenida
  • Vale neelamismuster: nn vistseraalse neelamise korral keel surutakse iga neelamise ajal lõikehammaste vastu, selle asemel, et kinnitada suulae külge, nagu nn somaatilises neelamises. Selle tagajärjel liiguvad ülemised ja alumised lõikehambad labiaalselt (edasi).
  • Põse hammustamine ja imemine: hambad on pikisuunas vastaval küljel pärsitud, ühele küljele suunatud lihase liikumise tõttu võivad lõuad külgsuunas ebavõrdsed areneda.
  • Alahuule kinnistumine: kas imemise tagajärg või iseseisev harjumus: sarnaselt ülemise ja alumise lõikehamba imemisele annab järele, alumine lõualuu kasv pärsitud, alumine lõualuu tahapoole nihkunud
  • Huulte imemine, vajutamine, hammustamine: ülemised lõikehambad saavad labiaalse rõhu (huultelt) ja reageerivad suu kaudu kallutades (suuõõne suunas), kui kõik lõikehambad pole veel pursanud, mis omakorda võib tähendada läbimurdetakistust veel lõikehammaste järgimine; lisaks satub alumine lõualuu sunnitud lamavasse asendisse, mille põhjustab ülemiste lõikehammaste järsk asend
  • Kõnehäired, näiteks keelelised sigmatismid (keelega seotud heli väärarengud): sigmatism interdentalis (hambavahede lising), addentalis (põrkub lõikehammastesse) ja lateralis (lateraalne lisping); ka labiodentaalsed (huulte funktsiooniga seotud) sigmatismid mõjutavad hambaravisüsteemi lihase talitlushäire kaudu
  • Harjumuspärane (harjumuspärane) suu hingamine; seda tuleb eristada suu hingamisest anatoomiliselt häiritud nasaalse hingamise korral; selle tagajärjel võib see tulla ka nina hingamise takistuseks, kuna nina puutub kokku vähem kasvu stiimuliga
  • Küünte, pliiatsite jms närimine: on sarnane efekt kui imemine.

II. varajane ravi ortodontiliste aparaatide abil on vajalik, kui kahjulikud harjumused on juba jätnud püsivad jäljed või kui näiteks järgmine düsgnathia (lõualuu väärareng) on ​​harjumuse mõjutaja:

  • Tagurpidi esiosa ülemine hambumus (positiivne eesmine aste, alalõualuu liigne hambumus); võib olla seotud hammastega, kuid ka mittearenenud alalõualuu alaarenenud normaalse alalõua arenguga või liiga suure alalõua normaalse lõualuu kasvu vahel
  • Sundasend alalõug külgmise risthammustuse tõttu (tagurpidi hammastik tagumises piirkonnas).
  • Raske alalõualuu tagasitõmbumine: ülalõua mikrognaatia (ülalõualuu on liiga väike) või alalõualuu makrognaatia (alalõualuu liiga suur) tõttu; selle tagajärjel jääb alahuul lõikehammaste vahele, mis põhjustab anomaalia suurenemist
  • Kallutades ülemisi lõikehambaid suu poole ( suuõõne).
  • Tugitsoonide kokkuvarisemine külgsuunalise varajase kaotuse tõttu piimahambad.
  • Ülemarvulised hambad
  • Õnnetused

Menetlused

I. Harjumuste peatamine.

Harjumused tuleb võimalikult varakult lõpetada, et minimeerida orofatsiaalsüsteemile avalduvaid mõjusid ja võimalusel vältida hilisemat ortodontilist ravi. 1. Seega peaksid pöidla ja teiste sõrmede imemise vastu võetavad meetmed olema edukad hiljemalt 4. eluaastaks. Abiks on näiteks järgmised protseduurid:

  • Pöidlast võõrutamine, pakkudes lutti.
  • See omakorda võib hiljem olla abtrainiert lihtsam
  • Apteegis saadaval mõruainetega küünelakk
  • Kokkupandavad või eritellimusel valmistatud suu eesruumiplaat: asetatakse suu vestibüüli (huule ja hammaste vahele jääv ruum), hoides pöialt ja selle tegevust hammastest eemal; samal ajal viib plaadi rõhk ülemised lõikehambad tagasi oma algsesse asendisse
  • Kalendrite ja muude meeldetuletuste imemine: on loodud edutunde illustreerimiseks ja seeläbi käitumise muutmiseks

2. meetmed vale neelamisharjumuse vastu: siseelundite allaneelamine põhjustab lõikehammastele tuhandeid kordi päevas valesti rakendatud lihasjõude. Varajaseid meetmeid saab kasutada:

  • Suuõõne vestibulaarsed plaadid: valmis või eritellimusel, mis töötavad passiivselt keelevõrega või aktiivselt palataalses ruumis paiknevate pööratavate helmestega, mis on mõeldud keele alla neelamise ajal õigesse asendisse.
  • Logopeediline ravi (kõne ja neelamine ravi): suunatud keel harjutused on mõeldud valesti suunatud neelamisharjumuste ümberprogrammeerimiseks; regulaarne kodune koolitus on hädavajalik.

3. meetmed vastu suu hingamine: harjumuspärase (harjumuspärase) tagajärjed suu orofatsiaalse süsteemi hingamine on palju tõsisem, kui esmalt võiks arvata. Patsient on nakkustele vastuvõtlikum, kuna puudub filtreeriv ja soojendav toime ninaja vastuvõtlikumad kaaries puudumise tõttu huule aktiivsus ja viskoossem sülg sest see on kokku kuivanud. Kasvustimulaatorite puudumine ülemine lõualuu ja nina ja tagurpidi nihe alalõug peaaegu püsiva suuavamisega avaldavad negatiivset mõju lõualuu kasvule. Lõpuks on keele ja huulte vahel ka lihasmassi tasakaalustamatus, kuna huuled on treenimata; hambad sõltuvad aga a tasakaal hamba õige asendi tagamiseks sise- ja väliskülgede vahel. Seetõttu on näidustatud järgmised ravikatsed:

  • Suuõõne vestibulaarne plaat: vähendab suu kaudu hingamise võimalust, suurendades seeläbi loodusliku alternatiivina taas nina
  • Logopeediline ravi: koolitada huule lihased ja teadlik käitumise muutus.

4. meetmed vastu kõnehäired: logopeediline ravi.

II. varajane ravi ortodontiliste aparaatidega.

1. tugitsoonid varisesid varakult kokku piimahambad kadude edasist kitsendamist takistavad tühimike hoidjad: need on eemaldatavad või fikseeritud, viimased teevad suuhügieen mõnevõrra keeruline, kuid tagades igapäevase 24-tunnise kandmisaja. 2. tagurpidi pööratud eesmine hambumus: individuaalselt valmistatud nn kaldtasand juhib hambad õigesse asendisse. Ülemise ja alalõua erineva kasvutendentsi korral peavad alalõua kasvu pidurdama eemaldatavad plaadiseadmed, samal ajal kui ülemine lõualuu tuleb julgustada. 3. tugeva alalõualuu tagasitõmbamise korral pikendatakse lõualuu hambakaare põiki (põiki) eemaldatava seadmega, et anda alalõualuu edasiliikumiseks ruumi.