Videomängusõltuvus: märgid, teraapia

Lühiülevaade

  • Kirjeldus: Arvutimängusõltuvus kuulub käitumuslike sõltuvuste hulka. Mõjutatud isikud mängivad ülemäära ja eiravad ülesandeid, muid huvisid ja ühiskondlikku tegevust.
  • Sümptomid: tugev mänguhimu, mänguaja pikenemine, kontrolli kaotus, mängimise jätkamine negatiivsetest tagajärgedest hoolimata, võimetus hoiduda, võõrutusnähud nagu ärrituvus ja depressioon.
  • Diagnoos: hasartmängude kestuse pikenemine ühe aasta jooksul, kontrolli kaotus, huvi kaotus, negatiivsete tagajärgede ignoreerimine.
  • Teraapia: haiguse mõistmine, abstinentsi tahe, kognitiivne käitumuslik teraapia koos põhjuste analüüsiga, käitumise käivitajad, alternatiivsed strateegiad, vältimisstrateegiad, hoidumistahte tugevdamine.
  • Prognoos: olemasoleva ülevaate haigusest, toimetulekutahtest ja professionaalsest abist, hea prognoos.

Arvutimängusõltuvus: Kirjeldus

MMORPG-d (Massively Multiplayer Online Role-Playing Games) on kiireimad ja kõige sõltuvust tekitavad. Nendes rollimängudes töötavad mitmed mängijad enda kujundatud fantaasiakujude (avatarite) kujul meeskonnas, et lahendada virtuaalmaailmas ülesandeid.

Praegu on haigestunud peamiselt noorukid ja noored täiskasvanud ning nende hulgas valdavalt poisid ja noormehed. Eksperdid usuvad, et arvutimängusõltuvus tekib tulevikus rohkem tüdrukutel ja naistel, aga ka keskealistel täiskasvanutel.

Arvutimängusõltuvus: sümptomid

Nagu ainete sõltuvuse all kannatajatel, ilmutavad ka sõltuvuses arvutimängurid tüüpilisi sõltuvuse tunnuseid.

Tugev iha

Kontrolli kaotus

Kui arvutimängusõltuvusega inimesed istuvad arvuti ees, pole neid peatada. Isegi kui nad otsustavad kindlalt mängida ainult piiratud aja, ei saa nad sellest kinni pidada, vaid mängivad tund-tunni järel.

Abstinentsi võimetus

Kui mõjutatud isikud mõistavad, et neil on probleem, või kui nende keskkond avaldab neile survet, püüavad nad sageli oma hasartmänge piirata. Enamikul juhtudel nad seda ei tee või kestavad vaid lühikest aega.

Tagasilükkamise sümptomid

Tolerantsuse kujunemine

Teine sõltuvushäirete põhikriteerium on nn tolerantsuse kujunemine: Aju tuhmub aja jooksul, mistõttu tuleb ravimi annust suurendada, et igatsetud “lööki” uuesti kogeda. Arvutimängusõltuvuse puhul tähendab see mängimist üha sagedamini ja pikema aja jooksul või seda, et löök vallandub ainult kõrgema mängutaseme saavutamisel.

Käitumise jätkamine negatiivsetest tagajärgedest hoolimata

Salajasus

Salastatus ei kuulu kuue ametliku sõltuvuskriteeriumi hulka, kuid see on omane ka sõltuvushäiretele. Need, keda see puudutab, on teadlikud, et nende käitumine on küsitav. Seetõttu püüavad nad oma arvutimängude ulatust teiste eest varjata. Pereliikmeid, sõpru või isegi terapeute petetakse arvutis veedetud aja tegeliku ulatuse osas.

Arvutimängusõltuvus: põhjused ja riskitegurid

Preemiakeskuse üleaktiveerimine

Nagu kõik sõltuvused, põhineb ka arvutimängusõltuvus ajus oleva tasustamiskeskuse aktiveerimisel. Tasukeskus aitab tegelikult tugevdada käitumist, mis on meile kasulik või aitab säilitada liike: näiteks toit ja seks, aga ka kiitus, tähelepanu ja edu.

Lisaks saab mängides leevendust negatiivsetest tunnetest nagu frustratsioon, hirm ja kurbus, mida mängija ka preemiana kogeb. Nii tekib nn sõltuvusmälu: kõik, mis arvutimängusõltlasele mängimist meelde tuletab, äratab soovi uuesti mängida.

Häiritud emotsioonide regulatsioon

Samal ajal muutub aju eriti tundlikuks arvutimängude ja preemiate vahelise seose suhtes. Teadlikkus, et ka muu käitumine võib tekitada positiivseid tundeid või vähendada negatiivseid, hääbub. Mängija tõesti unustab, et tal on muid võimalusi oma tunnete reguleerimiseks. Mängija taju stiimulitest, mis ei ole seotud mängimisega, muutub järjest nõrgemaks.

Psühholoogilised mehhanismid

  • Kõrge impulsiivsus: Väga impulsiivsed inimesed reageerivad spontaanselt, kaalumata eelnevalt tegevuse plusse ja miinuseid.
  • nõrk enesekontroll: mõjutatud inimestel on eriti raske kiusatustele vastu seista.

Madal enesehinnang

Inimesed, kellel on madal enesehinnang või ärevus (eriti sotsiaalfoobia), on samuti altid arvutimängusõltuvusele, eriti MMORPG-vormis rollimängudele (Massively Multiplayer Online Role-Playing Games).

Veel üks pluss mõjutatud isikutele: kui nad lahendavad ülesandeid koos teistega, tunnevad nad, et kuuluvad rühma. Seetõttu tundub virtuaalne maailm neile üha atraktiivsem kui tegelikkus.

Reaalsusest põgenemine

See võib viia nõiaringini: liigse mängimise tõttu satub mängija päriselus üha enam probleemidesse. Selle tulemusena tõmbub ta virtuaalmaailma veelgi enam tagasi. Nad unustavad, kuidas oma probleemidega aktiivselt tegeleda.

Probleemne sotsialiseerimine

Keskkonnategurid

Keskkond võib kaasa aidata ka arvutimängusõltuvuse tekkele. Stress mängib keskset rolli. Virtuaalmaailmas saab mängija auru välja lasta ja stressi maandada. Fantaasiamaailm võib aidata põgeneda ka probleemsest reaalsusest – olgu selleks probleemid tööl või partnerluses, kiusamine, töötus või muud mured.

Geneetilised tegurid

Arvutimängusõltuvus: diagnoos

Kõik, kes pidevalt arvutimänge mängivad, ei ole automaatselt sõltuvuses. Kuigi arvutimängusõltuvuse tõenäosus suureneb koos mängude mängimiseks kulutatud tundide arvuga, pole diagnoosikriteeriumiks sobivat tundide arvu.

WHO diagnostilised kriteeriumid

Praeguses rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonisüsteemis ICD10 ei ole arvutimängusõltuvus veel iseseisva kliinilise pildina loetletud. Rangelt võttes ei saa seda haigusena diagnoosida.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on aga nüüdseks tunnistanud arvutimängusõltuvuse omaette haiguseks. Seetõttu on häire loetletud tulevases ICD11-s, mis peaks asendama ICD10 2022. aasta jaanuaris.

  • allutab oma muud tegevused mängimisele, näiteks jätab tähelepanuta kodutööd, sotsiaalsed kontaktid ja füüsilised vajadused selle üle,
  • ei kontrolli enam hasartmängude sagedust ja kestust,
  • @ jätkab oma liigset hasartmängukäitumist, kuigi teda ähvardavad negatiivsed tagajärjed.

Samaaegsed häired

  • Ärevushäired
  • Depressioon
  • ADHD (tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire)

Arvutimängude probleemse kasutamise puhul tuleks alati ka selgitada, kas tegemist on tegelikult iseseisva häirega, kas käitumise juured on mõnes muus ravi vajavas psüühikahäires või eksisteerib see sellega paralleelselt.

Arvutimängusõltuvus: teraapia

Haiguse ülevaade on esimene samm

Esimene samm tervenemise suunas on seega haiguse mõistmine, arusaam, et „Ma olen haige, vajan abi. Ilma professionaalse toetuseta pole enamasti võimalik sõltuvusest välja tulla. Teraapia käigus ja sõltuvust tekitavast ainest võõrutamisega üha enam kogeb haigestunud inimene üha enam kogemust – tunnen end ilma selleta paremini.

Kognitiivne käitumuslik ravi

  • Mis vallandab minus soovi arvutimänge mängida? (nt stress, ärevus, arvuti nägemine jne).
  • Milliseid vajadusi arvutimängud minu jaoks rahuldavad? (nt stressi leevendamine, igavuse leevendamine, edukas tunne, meeskonda kuulumine jne).
  • Milliseid tegevusi võivad arvutimängud mind asendada? (nt lõdvestusharjutused, sport, sõpradega kohtumine).

Arvutimängusõltlaste raviteenused koosnevad tavaliselt grupi- ja individuaalteraapia kombinatsioonist. On olemas ambulatoorse ravi võimalus. Rasketel juhtudel on aga tavaliselt vaja statsionaarset ravi.

Asjaolu, et arvutimängusõltuvus lisatakse alates 11. aastast ICD2020 kataloogi, parandab sobivate ravimeetodite kättesaadavust ja selliste ravivõimaluste pakkumist tulevikus.

Arvutimängusõltuvus: prognoos

Professionaalse abiga saab aga õppida elama täisväärtuslikku elu ilma sõltuvust tekitava aine arvutimängudeta. Eelkõige õpib mõjutatud inimene, et tema jaoks on täisväärtuslik elu võimalik ainult ilma arvutimängudeta. Selle eelduseks: Mõjutatud inimene tunneb ära ja aktsepteerib, et ta on haige ja vajab abi ning tal on soov saada üle püsivast mängusurvest.

Siiski on ka inimesi, kes ei tunne (taha) oma sõltuvuskäitumist ära tunda. Sel juhul on arvutimängudest pääsemise võimalused väga kehvad.

Arvutimängusõltuvus: näpunäiteid sugulastele

Olgu vanemad või elukaaslased: Kui lähedane inimene veedab palju aega arvutimänge mängides, muretsevad teda ümbritsevad. Oluline teada: mitte kõik, kes mängivad liiga palju, ei ole sõltuvuses. Kui aga teie laps või sõber mängib silmatorkavalt palju, peaksite esmalt tegutsema.

  • Pöörduge püsimängija poole, näidake üles huvi, laske tal enda jaoks mängu selgitada ja proovige mõista, milliseid vajadusi mäng tema jaoks rahuldab. Kas ta mängib igavusest või põgeneb paralleelmaailma, sest tal on probleeme?
  • Leppige üheskoos kokku selged reeglid arvutimängu aja kohta, näiteks mitte rohkem kui kaks tundi päevas.
  • Aidake inimesel leida või uuesti avastada tegevusi, mis on päriselus meeldivad.

Probleemi olemasolu tunnistamine on suureks takistuseks kõigile, kes kannatavad sõltuvuse all. See kehtib ka inimeste kohta, kes ei ole veel sõltuvuses, kuid kelle jaoks on sõltuvusaine juba oluline elueesmärk või isegi kark probleemidega toimetulekuks.

Nõustamiskeskused võivad aidata

Eesmärk on siis julgustada kannatanut ise arvutimängusõltuvuse nõustamiskeskust külastama. Seal kohtub ta inimestega, kes on tema probleemiga kursis, nõustavad teda eelarvamusteta ja toetavad teda teraapiateel.

Arvutimängusõltuvus: lisateave

Arvutimängusõltuvusega inimestele on palju pakkumisi:

Fachverband Medienabhängigkeit on Hannoveri meditsiinikooli teenus: www.fv-medienabhaengigkeit.de

Plaan B on algatus, mis pakub muuhulgas online-nõustamist noorte sõltuvusprobleemide osas: https://www.planb-pf.de/jugend-suchtberatung/online-beratung