Visuaalne värvaine
Inimese nägemispigment koosneb glükoproteiinist, mida nimetatakse opsiiniks, ja nn 11-cis-võrkkesta, mis on vitamiini A1 keemiline modifikatsioon. See on ka põhjus, miks A-vitamiin on nägemisteravuse jaoks nii oluline. Tõsise defitsiidi sümptomid võivad põhjustada öösel pimedus ja äärmisel juhul pimeduseni. Koos 11-cis-võrkkestaga on keha enda toodetud opsiin, mis on varraste ja kolme koonusetüübi ("koonus-opsiinid") jaoks erinev vorm, integreeritud rakumembraan. Kompleks muutub koos valguse esinemisega: muudetakse ka 11-cis-võrkkesta all-trans-võrkkestaks ja opsiiniks. Näiteks varrastes moodustub metarodopsiin II, mis käivitab signaalkaskaadi ja laseb valgust edasi.
Punakasroheline nõrkus
Punakasroheline nõrkus or pimedus on värvinägemise talitlushäire, mis on kaasasündinud ja päritud X-ga seotud mittetäieliku läbitungimisega. Kuid on ka võimalik, et tegemist on uue mutatsiooniga ja seetõttu pole kummalgi vanemal seda geneetilist defekti. Kuna meestel on ainult üks X-kromosoom, haigestuvad nad palju sagedamini ja see mõjutab kuni 10% meessoost elanikkonnast.
Mõjutatud on siiski vaid 0.5% naistest, kuna nad saavad defektse X-kromosoomi kompenseerida tervisliku teisega. Punakasroheline puudus põhineb asjaolul, et visuaalse valgu opsiini geneetiline mutatsioon on toimunud kas selle rohelises või punases isovormis. See muudab lainepikkust, mille suhtes opsiin on tundlik ja seetõttu ei saa punaseid ja rohelisi toone piisavalt eristada.
Mutatsioon esineb rohelise nägemise opsis sagedamini. Samuti on võimalik, et ühe värvi värvinägemine puudub täielikult, näiteks kui kodeerivat geeni enam pole. Punane nõrkus või pimedus nimetatakse protanoomiaks või protanoopiaks (rohelise puhul: deuteranomaly või deuteranopia). Eriline vorm on sinise koonuse monokromaasia, st ainult sinised koonused ja sinise nägemise funktsioon; punast ja rohelist ei saa ka siis lahutada.
Kõik selle sarja artiklid:
