Ülesanded
Nagu ülalpool kirjeldatud, toimivad koonusretseptorid päevasel nägemisel. Läbi kolme tüüpi koonuste (sinine, punane ja roheline) ning lisandvärvide segamise protsessi on näha värvid, mida näeme. See protsess erineb füüsilisest, lahutavast värvide segamisest, mis on näiteks näiteks maalri värvide segamisel.
Lisaks toimivad koonused, eriti visuaalses süvendis - kõige teravama nägemise kohas, ka kõrge eraldusvõimega terava nägemise jaoks. See on tingitud eelkõige nende närviskeemidest. Vähem koonuseid käitub vastava suhtes ganglion neuron kui vardad; eraldusvõime on seetõttu parem kui varrastel.
Fovea centralis on isegi 1: 1 juhtivus. Seevastu vardade neeldumismaksimum on 500 nm, mis paikneb nähtava valguse vahemikus üsna tsentraalselt. Seetõttu reageerivad nad laia spektri valgusele.
Kuid kuna need sisaldavad ainult rodopsiini, ei saa nad erineva lainepikkusega valgust eraldada. Nende suur eelis on aga see, et nad on koonustest tundlikumad. Vardade reaktsiooniläve saavutamiseks piisab isegi palju väiksemast valgustihedusest.
Seetõttu kasutatakse neid pimedal ajal nägemiseks inimsilm on värvipime. Teisest küljest on eraldusvõime palju halvem kui koonuste puhul. Rohkem vardaid viib koondumise, st lähenemise a ganglion neuron.
See tähendab, et olenemata sellest, milline varras koonusest ergastub, on ganglion neuron on aktiveeritud. Seega pole selline hea ruumiline eraldatus nagu koonuste puhul võimalik. Huvitav on märkida, et vardakomplektid on ka nn magnotsellulaarse süsteemi andurid, mis vastutab liikumise ja kontuuride tajumise eest.
Lisaks võisid mõned teist tähele panna, et öösel ei ole tähed nähtavad vaatevälja fookuses, vaid pigem servas. See on tingitud asjaolust, et fookus projitseeritakse visuaalsesse fossa, millel puuduvad vardad. Vardad asuvad nende ümber, nii et saate näha tähti vaatevälja fookuses.
Kõik selle sarja artiklid:
