Õigekirja diagnostika
Sarnaselt õigekirjaväljale analüüsitakse diagnostika lugemisel probleeme, mis ilmnevad järgmistes valdkondades. Järgmine tabel annab teavet varajase diagnostika meetmete kohta probleemide tõlgendamiseks
- Visuaalne analüüs Üksikute tähtede äratundmise võime nii üksi kui ka sõna sees Võime leida sobivaid paari suuri ja väikesi tähti (nt: tähtede M ja m määramine) Võime leida tähed, mida sõna peab moodustama tähtede segipaiskamisest signaalirühmad, näiteks sõnatüved jms. Sõnade äratundmine sarnase välimusega sõnade reast ...
- Võime tuvastada üksikuid tähti nii üksi kui ka sõna sees
- Võimalus leida sobivad paarid suurtest ja väikestest tähtedest (nt: M ja m määramine)
- Võimalus leida tähed, mida sõna peab moodustama tähtede segadusest
- Võime ära tunda signaalirühmi, näiteks sõnatüvesid jne.
- Tundke sõnu sarnase välimusega sõnade seeriast
- ...
- Valju tähtede määramineSobivus tähtede äratundmiseks ja hääldamiseksSobivus täishäälikute a, e, i, o, u nimetamiseksSobivus häälikute a, e, i, o, u hääldamiseks , ll) ja umlautid (ö, ä)…
- Tähtede äratundmise ja lugemise oskus
- Oskus nimetada täishäälikuid a, e, i, o, u
- Võime hääldada kaashäälikuid (= kaashäälikuid)
- Oskus hääldada topelt (mm, nn, ll) ja umlaut (ö, ä)
- ...
- Kuulmisanalüüsitavus heli tuvastamiseks ja taasesitamiseks sõnastatavuse alguses heli äratundmiseks ja taasesitamiseks sõnastatavuses heli äratundmiseks ja taasesitamiseks sõnastatavuse lõpus sarnaste kõlavate helide eristamiseks (b - p, d - t, g - k)…
- Võime alguses heli ära tunda ja taasesitada
- Võime sõna heli ära tunda ja taasesitada
- Võime sõna lõpus heli ära tunda ja taasesitada
- Võime eristada sarnaseid kõlavaid helisid (b - p, d - t, g - k)
- ...
- Kuulmis-visuaalne analüüs Vaadake visuaalset analüüsi selle erinevusega, et ka visuaalsed leiud tuleks nimetada
- Vaadake visuaalset analüüsi, selle erinevusega, et ka visuaalsed leiud tuleks nimetada
- Oskus sünteesida kõla- ja täishäälikute ühendamise võime (la - le - lu - li) võime ühendada tähti sõnastatavusega sõnade lugemiseks, kus konsonandid kogunevad
- Võimalus ühendada kaashäälikuid ja täishäälikuid (la - le - lu - li)
- Võimalus ühendada tähti sõnadega
- Oskus lugeda sõnu sinna, kus kaashäälikud kogunevad
- ...
- (sisukas)
- Võime tuvastada üksikuid tähti nii üksi kui ka sõna sees
- Võimalus leida sobivad paarid suurtest ja väikestest tähtedest (nt: M ja m määramine)
- Võimalus leida tähed, mida sõna peab moodustama tähtede segadusest
- Võime ära tunda signaalirühmi, näiteks sõnatüvesid jne.
- Tundke sõnu sarnase välimusega sõnade seeriast
- ...
- Tähtede äratundmise ja lugemise oskus
- Oskus nimetada täishäälikuid a, e, i, o, u
- Võime hääldada kaashäälikuid (= kaashäälikuid)
- Oskus hääldada topelt (mm, nn, ll) ja umlaut (ö, ä)
- ...
- Võime alguses heli ära tunda ja taasesitada
- Võime sõna heli ära tunda ja taasesitada
- Võime sõna lõpus heli ära tunda ja taasesitada
- Võime eristada sarnaseid kõlavaid helisid (b - p, d - t, g - k)
- ...
- Vaadake visuaalset analüüsi, selle erinevusega, et ka visuaalsed leiud tuleks nimetada
- Võimalus ühendada kaashäälikuid ja täishäälikuid (la - le - lu - li)
- Võimalus ühendada tähti sõnadega
- Oskus lugeda sõnu sinna, kus kaashäälikud kogunevad
- ...
Nagu õigekirja valdkonnas, on ka standardiseeritud testiprotseduurid, mis uurivad lugemisvõimet.
Lisaks annab lapse igapäevaelus lugemiskäitumine ka väärtuslikku ja olulist teavet. Näiteks ei ole standardne testiprotseduur teksti mõistmise võime kontrollimiseks tingimata vajalik. Isegi esimesel kooliaastal saab seda võimet lihtsate protseduuride abil analüüsida. Nende hulka kuuluvad näiteks nn lugemine - maalimine - lehed, kus lapsel palutakse lugeda lause ja värvida puuduvad esemed.
Ka sõna - pilt - ülesanded annavad esimesed järeldused lapse võime kohta teksti mõista. Vahepeal on keskkooliaastateks välja töötatud lisaülesanded tekstist arusaamise määramiseks. Kohtuotsusdüsleksia”Ei ole diagnoos, millel puhata.
Nüüd on eriti oluline, et diagnoosile järgneks sobiv ja edukas ravi. Sel põhjusel saab pärast esialgset hindamist pakkuda tuge vastavalt diagnostilistele tulemustele, kuid ka tuge ja ravi tuleb pidevalt diagnostiliselt üle vaadata ja terapeutiliselt kohandada. Kuna raskused Naise piirkonnas peaksid olema alati suunatud nii, et see annaks väärtuslikke viiteid edutamiseks.
Selle tulemusel tuleb toetuse vajadus ikka ja jälle kindlaks teha ning diagnostika ja teraapia kohandada ja läbi viia ikka ja jälle. Lõppkokkuvõttes on lapsega kontakti usaldamine ka individuaalse teraapia jaoks eriti oluline. Tugiprogrammis unustatakse sageli eelkõige psühholoogiline tase.
Kuid eriti oluline on see, et lapse psüühikat mõjutaks pideva läbikukkumise tunne. Kõik teavad, et läbikukkumistunne on ebameeldiv ja põhjustab lõppkokkuvõttes enesekindlust. Selle tagajärg on sageli see, et püütakse neid ebameeldivaid olukordi vältida.
Sellepärast on keeldumise suhtumine kokku õppimine blokaadid pole haruldased. Meie arvates oleks kooli (pedagoogika) ja terapeudi (psühholoogia) kombinatsioon hea kombinatsioon. Oma pedagoogiliste oskustega saaks kool katta konkreetse ja individuaalse toe kõigi didaktiliste meetmete ja meetoditega, samal ajal kui terapeutiline ülesanne võiks olla suunatud lapse psüühikale.
Paraku on seda väga keeruline integreerida düsleksia- konkreetne tugi kooli parandusõppes, mis näiteks 25-lapselises klassis nõuab sageli paljudel lastel individuaalse toetuse saamist. Tore oleks, kui - nagu teisteski Euroopa riikides - abistaks klassi kõiki õpetajaid lisaks vähendatud klassi suurusele kas eripedagoog või laste- ja noorsoopsühholoog. Kuni see pole nii, peaksid terapeut ja klassijuhataja tegema aeg-ajalt koostööd, et kohandada teraapiat kooli ainevaldkondadega ja seeläbi kool + teraapiat joondada.
