Ajalugu / religioon
Muistsete egiptlaste seas oli vaaraode seas kombeks kanda pidulikku habet, mis kujutas endast võimu märki. See habe oli aga kunstlik ja loomulik juuksed eemaldati. Ka vanakreeklaste seas oli habeme kandmine pikka aega rohkem võimu või tarkuse märk, seda raseeriti ainult erijuhtudel, näiteks karistus või kurbuse väljendus.
Hiljem aga hakati habemeid vähemalt teatud ajani raseerima, kuna see osutus lahingus soodsaks. Vana Testamendi teatud kohtade põhjal arvavad õigeusu juudid, et mehed ei tohiks habet kärpida juuksed, mistõttu kannavad nad sageli pikka habet ja ka templilokke. Mõnes islami fundamentalistlikus rühmas on teatud prohvetite traditsioonidel põhinev arvamus, et see on ülemine huule habemed tuleks lõigata ja habeme pikkus lõua alt peaks olema üks rusika pikkus. Kristluses pole seevastu habemestiili osas selget, üldtunnustatud reeglit.
