Aju biopsia

Mis on aju biopsia?

A biopsia on konkreetsest kehapiirkonnast võetud koeproov. Järelikult räägitakse a aju biopsia kui proovimaterjal võetakse ettevõttelt aju. Tuleb otsustada eri jaotiste vahel aju.

Proove saab eriti hästi võtta aju pindmistest piirkondadest (eriti ajukoorest). Kuid väikepea ja dientsephalooni saab ka biopsiaga läbi viia. Sügavamad ajupiirkonnad nagu nn nägemiskühm või ajutüveni on raskem ligi pääseda.

Näidustused

Aju biopsia teostatakse harva, kuna otsene sekkumine ajusse on alati seotud riskidega. Seetõttu on eriti oluline kaaluda riske ja aju biopsia eeliseid. Aju biopsia sagedased näidustused on aju ruumivajadused.

Need võivad olla põhjustatud nii healoomulistest kui ka pahaloomulistest protsessidest ning seetõttu tuleb need võimalikult kiiresti selgitada, et saaks välja töötada mõistliku teraapia strateegia. Aju biopsia mängib seetõttu olulist rolli kasvaja diagnostikas. Biopsiaid saab teha ka degeneratiivsete haiguste korral, mille korral aju aine üha väheneb, et tuvastada sümptomite põhjus. Aju biopsiat kasutatakse nakkushaiguste korral harva. Siin langeb tavaliselt tagasi tserebrospinaalvedeliku uuringule (tserebrospinaalvedeliku uurimine).

Mis on stereotaktiline aju biopsia?

Meditsiinis on stereotaktiline termin, mida kasutatakse mitmes suunas tehtavate protseduuride kirjeldamiseks. Näiteks aju biopsia, mis tuleb teha väga väikesel ajupiirkonnal, saab kõige paremini läbi viia stereotaktiliselt. Selleks on kõigepealt vaja aju kolmemõõtmelist kuvamist.

Seejärel saab arvutisimulatsioone kasutada uuritava ajupiirkonna täpse asukoha määramiseks. Seejärel asetatakse sõrmusele rõngas juhataja mille külge on erinevates punktides kinnitatud biopsiainstrumendid. Instrumendid sisenevad ajju väikeste aukude kaudu, mis on puuritud kolju. Instrumentide kohtumispaik on koht, kus aju biopsia tehakse. Võrreldes teiste protseduuridega on stereotaktiline aju biopsia koe suhtes eriti õrn oma täpsuse tõttu.