Diagnostika
Tegelikult mängib asjaomase isiku enesehinnang märkimisväärset rolli alkoholisõltuvus. Reeglina aga kannatavad inimesed alkoholisõltuvus ei suuda omaenda joomiskäitumist pika aja jooksul problemaatiliseks hinnata. Enamasti ei kutsu teda ravi alustama mitte mõjutatud inimene ise, vaid pigem tema lähedased.
Nii Internetis kui ka spetsialiseerunud psühholoogilistes praktikates pakutakse erinevaid enesekontrolli teste, mis võivad aidata enda joomiskäitumist probleemsena esile tuua. Meditsiinidiagnostikas on määramiseks neli meetodit alkoholisõltuvus nagu. Sakslase sõnul tervis hoolduseeskirjadest, on perearst mõjutatud patsientide esimene kokkupuutepunkt.
Perearstil on võimalus kasutada spetsiaalseid skriinimisprotseduure, mille eesmärk on alkoholisõltuvuse diagnoosimine. Tõenäoliselt on kõige sagedamini kasutatav nn AUDIT-test (alkoholitarvitamise häirete tuvastamise test). Selle testi abil hinnatakse patsiendi alkohoolsete jookide käitlemist kümne konkreetse küsimusega joomiskäitumise kohta.
MALT-test (München Alkoholism Test) koosneb seevastu kahest osast, millele tugineb kolmanda osapoole hindamise osa laboratoorsed väärtused, võõrutusnähud ja sekundaarsed haigused ning enesehindamise osa. Kolmas perearstipraksises sageli kasutatav skriinimisprotseduur on nn CAGE-intervjuu. See protseduur koosneb neljast küsimusest, millele tuleks vastata ainult jah või ei.
Patsiente, kellel on selles testis vähemalt kaks jah-vastust, ähvardab alkoholisõltuvus. Küsimused, millele selles intervjuus tuleb vastata, on C = jaotatud: "Kas olete (ebaõnnestunult) proovinud piirata oma alkoholi tarbimist?" A = Ärritunud: "Kas teised inimesed on teie joomiskäitumist kritiseerinud ja teid sellega pahandanud?"
G = süüdi: "Kas olete kunagi tundnud, et olete oma joomise pärast süüdi?" E = Silmade avaja: „Kas olete kunagi joonud kohe pärast üles tõusmist,„ minema ”või rahunema? - C = kärpimine: "Kas olete (ebaõnnestunult) proovinud piirata oma alkoholi tarbimist?"
- A = Ärritunud: „Kas teised inimesed on teie joomiskäitumist kritiseerinud ja teid vihaseks teinud? - G = Süüdi: "Kas olete kunagi end oma joomise pärast süüd tundnud?" - E = Silmade avaja: „Kas olete kunagi joonud kohe pärast üles tõusmist,„ minema ”või rahunema?
Ravi
Ravi edukuse tagamiseks tuleb kannatada saanud inimese ravi alkoholism peaks ja peab toimuma samaaegselt mitmel tasandil. Alkoholisõltuvuse sobivaid ravimeetodeid võib leida mitmesugustest meditsiinivaldkondadest ja psühhoteraapia. Pikaajaline osalemine eneseabigruppides, mis on spetsiaalselt kohandatud alkoholisõltuvuse all kannatavate inimeste vajadustele, on samuti kasulik kaasnev meede, eriti algfaasis.
Enne alkoholipatsiendi psühholoogiliste probleemide ravimise alustamist tuleks keha täielikult vabastada suitsetamine agent. Sel põhjusel, võõrutus ehk nn alkoholi ärajätmine on eduka teraapia esimene samm. Reeglina peaks see toimuma statsionaarselt ja arsti järelevalve all.
Paljud mõjutatud patsiendid kirjeldavad võõrutus otsese arsti järelevalve all nii palju lihtsam ja paljutõotavam. Otse statsionaarselt alkoholi ärajätmine, tuleks nüüd kuiv alkohoolik lisada sobivasse psühhoterapeutilisse ravisse. Seda alkoholisõltuvuse all kannatavate inimeste psühhoterapeutilist ravi saab läbi viia nii statsionaarselt kui ka ambulatoorselt.
Eriti esialgsel perioodil pärast tühistamist võib relapside määra põhjal eeldada, et tõenäoliselt on statsionaarne ravi parem valik. Peamine eesmärk psühhoteraapia on tugevdada patsienti nii, et ta suudaks alkoholile vastu panna.
