Mis on leeliseline fosfataas?
Leeliseline fosfataas (AP) on metaboolne ensüüm, mis esineb keha paljude erinevate kudede rakkudes – näiteks luudes, maksas ja sapiteedes.
Leeliselise fosfataasi alamvorme (isoensüüme) on erinevaid. Ühe erandiga esinevad need spetsiifiliselt konkreetses koes, näiteks luuspetsiifiline fosfataas skeletikoes.
Kui AP taset mõõdetakse veres, on see kõik ensüümi alamvormid koos (AP kogusumma). Vajadusel saab laboris määrata ka erinevate isoensüümide tasemeid.
Millal määratakse aluseline fosfataas?
Aluselise fosfataasi kontsentratsioon veres (kokku AP) määratakse eelkõige luu- või maksahaiguste kahtluse korral. AP esineb suurtes kogustes mõlemas koes (luu, maks).
Aluseline fosfataas: võrdlusväärtused
|
vanus |
AP normaalväärtus |
|
kuni 1 päev |
< 250 U/l |
|
2 et 5 päeva |
< 231 U/l |
|
6 päeva kuni 6 kuud |
< 449 U/l |
|
7 et 12 kuud |
< 462 U/l |
|
1 kuni 3 aastat |
< 281 U/l |
|
4 kuni 6 aastat |
< 269 U/l |
|
7 kuni 12 aastat |
< 300 U/l |
|
13 kuni 17 aastat |
< 187 U/l naistel < 390 U/l meestel |
|
üle 18 aasta |
Naistel 35 – 105 U/l 40 – 130 U/l meestel |
Millal on aluseline fosfataas madal?
Väga harva on aluseline fosfataas liiga madal. Seda esineb näiteks väljendunud hüpotüreoidismi või aneemia korral.
Aluseline fosfataas võib olla liiga madal ka harvaesineva päriliku haiguse Wilsoni tõve korral, mis väljendub vase metabolismi häirimises. Muud võimalikud põhjused on metaboolsed häired akondroplaasia ja hüpofosfataasia, mis on samuti haruldased.
Millal on leeliseline fosfataas tõusnud?
Kui leeliseline fosfataas on tõusnud, võib see olla tingitud järgmistest põhjustest, näiteks:
- luuhaigused, nagu luukasvajad, Paget'i tõbi, rahhiit (D-vitamiini vaegus), osteomalaatsia, osteomüeliit, hüperparatüreoidism (HPT)
- teatud neerude nõrkuse vormid (neerupuudulikkus)
- kroonilised põletikulised soolehaigused
- akromegaalia (kasvuhormooni liig)
- Cushingi sündroom (kortisooli liig)
- kõrvalkilpnäärme hüperfunktsioon
Raseduse ja loote kasvu ajal suureneb leeliselise fosfataasi sisaldus veres loomulikult. Kõrgenenud AP tase on võimalik ka B või 0 veregrupiga inimestel.
AP taset võib tõsta ka erinevate ravimite nagu allopurinool (podagraravim), epilepsiavastaste ravimite või rasestumisvastaste tablettide võtmine.
