Andekuse edendamine
Olemasolevate suurte talentide propageerimiseks on keskendumismängud eriti soovitavad. Sel eesmärgil oleme koos mängutootjaga välja töötanud mängu, mis võib andekust mänguliselt propageerida. Keskendumise ja mängude kombinatsiooni kaudu saab erinevate eesmärkideni väga hästi jõuda.
Erilist rõhku paneme selle mängu kõrgele kvaliteedile ja teostusele. Järgmisel diagrammil näete intelligentsuse jaotust vastavalt Gaussi jaotusele. Väikese kasti väärtused vastavad vastavatele IQ-dele.
IQ kui selline põhineb kaalutlusel, et keskmisele õpilasele määratakse IQ 100. See tähendab, et tema võrdlusrühmas (= sama testiga testitud eakaaslased) on võimalik saavutada umbes 50% paremaid tulemusi. Lisaks IQ 100-le määratakse talle protsentiili aste (PR) 50.
See tähendab, et protsentiili astet saab kasutada selle määramiseks, kui paljudel lastel on võrdlusrühmas kehvem tulemus. Järgmine tabel on mõeldud illustreerima, mil määral on luurevahemik ja protsentiili aste seotud. Luure jagatis (IQ) | protsentiili auaste (PR) <70 | <2 70–79 | 2-8 80 - 89 | 9 - 23 90 - 109 | 25 - 73 110 - 119 | 75 - 90 120 - 129 | 91 - 97> 129 | > 97Tuginedes Helleri ja Hanyi tehtud Müncheni andekuse mudelile, mis põhines FJ Mönksi „triaadilise vastastikuse sõltuvuse mudeli” (vt ülaltoodud diagrammil) välja töötatud mudelil, tuleb inimese individuaalsed võimed jagada kognitiivseteks ja mittekognitiivseteks isikuomadused.
Kognitiivsed tunnused Mittekognitiivsed tunnused
- Ekspressiivsus
- Matemaatilised oskused
- Tehnilised - konstruktiivsed võimed
- Abstraktsus
- Mälu jõudlus
- Loogiline arutluskäik
- Üldteadmised
- ...
- Valmisolek esineda ja pingutada, uudishimu ja janu teadmiste järele
- Töö ja stressi maandamise strateegiad
- Esinemise motivatsioon
- Isiksus
- Loovus
- Tasakaalustatud minakäsitus, moraalne teadlikkus
- Vastutuse võtmine
- ...
Sellest lähtuvalt peaks kõigi mõjutegurite diagnoos olema võimalikult lai, et intelligentsust võimalikult täpselt uurida. Kuna eriti välised tegurid (= keskkonnategurid) alluvad hindamisel teatavale subjektiivsusele, saab intelligentsuse testimise abil tõestada sobivuse tegurite (ennustajad) ja tulemuslikkuse alade (kriteeriumid) teatud alasid. Testiolukorras võib visualiseerida ka mõningaid mittekognitiivsete isiksuseomaduste valdkondi, nagu stressi juhtimine või tööstrateegiad.
Diagnoos kuulub kogenud psühholoogi kätte. Praegust teadmiste taset silmas pidades ei hõlma selline uuring mitte ainult intelligentsuse jagatise tegelikku määramist, vaid ka vanemate ja õpetajate uuringut keskkonnategurite ja mittekognitiivsete isiksuseomaduste eristamiseks ja hindamiseks. Klassikaaslaste (= eakaaslaste rühm) küsitlust ei tehta.
Kuna täiskasvanutel on juba raske selliseid hinnanguid anda kooliastmetest sõltumatult, on eriti algkooliealised lapsed väga kriitilised. Uuringud on näidanud, et kaastundel, aga ka kooli saavutustel (kui need on teada) on andekuse hindamisel eriline mõju. Andekuse hindamisele suunatud ekspertarvamused sisaldavad tavaliselt lisaks ilmsele teabele (kuupäev, intelligentsuskatse üksikasjad, anamnees, uuringu põhjus) ka eelkõige avaldusi lapse käitumise kohta katseolukorras ja tegelikke uuringutulemusi.
Ekspertarvamused lõpevad tavaliselt psühholoogi arvamusega andekuse hindamise kohta. Need avaldused võivad sisaldada lisateavet vanemate ja õpetajate intervjuudest. Need intervjuud (vt eespool) võivad olla eriti kasulikud, kuna mõlemad rühmad on lapsega juba pikemat aega kaasas käinud ja on saanud last erinevates olukordades tundma õppida.
Millist testi kasutatakse intelligentsuse mõõtmiseks, on erinev. Kuna luureandmete osakaal kui selline ei ole üldiselt kehtiv meede, vaid peegeldab vaid konkreetse katseprotseduuriga seotud luure hetkeseisu, tuleb sellises aruandes märkida, milliseid protseduure kasutati. Kõigi psühholoogi poolt intelligentsuse diagnostika kontekstis kasutatavate katseprotseduuride suhtes tuleb kohaldada teatavaid kvaliteedikriteeriume objektiivsus.
Seetõttu saavutavad nad tavaliselt hea usaldusväärsus, mille all mõistetakse usaldusväärsust (mõõdetud väärtus ja tegelik väärtus nõustuvad suure tõenäosusega). Luurekatsed põhinevad erinevatel kvaliteedikriteeriumidel, nii et võib eeldada, et testi tulemuse õigsuses ei pea kahtlema (= kehtivus). Muidugi peab tulemus olema ka objektiivne, st seda ei tohi mõjutada ei esinemise ega tulemuse hindamise ega tõlgendamise ajal.
Kuna intelligentsuse jagatise määramiseks ning seeläbi intelligentsuse ja individuaalse arengutaseme mõõtmiseks on palju erinevaid protseduure, käsitletakse siin näidetena vaid mõnda testiprotseduuri. Ühest küljest on see tingitud HAWIKi (Hamburger Wechsler Intelligenztest für Kinder), CFT (Culture Fair Intelligence Test) ja Müncheni üsna sagedast kasutamisest. Kõrge andekus Patarei, mis püüab erilisel viisil kaaluda erinevaid aspekte vastavalt Helleri ja Hanyi andekuse mudelile (vt eespool). HAWIK testib läbi erinevate alamtestide, näiteks pildi valmimine, üldteadmised, arvutuslik mõtlemine jne.
praktiline, verbaalne ja üldine intelligentsus. CFT mõõdab lapse individuaalset võimet reegleid ära tunda ja teatud omadusi tuvastada. Samuti mõõdetakse seda, mil määral on laps võimeline probleemide mitteverbaalseks äratundmiseks ja lahendamiseks.
Test koosneb viiest erinevast alatestist. Üks katseprotseduur, mis juba sisaldab kontrollnimekirja kujul õpetajaküsitlust, on Helleri ja Perlethi poolt tehtud Müncheni kõrge pookeaku, mis on praegu veel väljatöötamisel. Müncheni andekuse mudeli põhjal on arengut määravad üksikud aspektid. eriandmete integreerimine uuringusse. Seega käsitletakse lisaks lapse kognitiivsete võimete üldistele aspektidele ka sotsiaalset pädevust, motivatsiooni, isiklikke huve ning valitsevat kooli- ja perekliimat. See testiprotseduur on esialgu saadaval kahes erinevas väljaandes: põhikooli jaoks MHBT ja keskkooli jaoks MHBT.
