Sünonüümid
aju, seljaaju, ajukelme
- Loogiline mõtlemine
- Enda teadvus
- Emotsioonid / tunded
- Ja erinevaid õppimine protsesse.
Närvide suhtlus
Kui keegi räägib närvirakkudest, mis suhtlevad omavahel, toimub see peamiselt keemiliste käskjate (saatjad, neurotransmitterid) teise lähedusse laskmisega. närvirakk (neuron). Seetõttu sarnaneb protsess kahe inimese vahel toimuva lihtsa vestlusega. Üks inimene valab välja sõnu, mida teine töötleb.
Sellist väikest funktsionaalset üksust nimetatakse sünapsiks. Enamik neuroneid kannavad tuhandeid selliseid infoliideseid (sünapsi)!
- Närvilõpud (Axon)
- Messenger-ained, nt dopamiin
- Muu närvilõpmed (dendriit)
Seega, sissetulev teave (aferentsus) paikneb enamasti närviraku (dendriidid) puulaadsetel väljaulatuvustel ja muutub aksoniks eferentsiks!
Ühe singli sees närvirakk, ei edasta teavet mitte saatjad, vaid elektrivoolu kaudu (tegevuspotentsiaal). närvirakk on palju dendriite, mis on omamoodi ühenduskaabel teiste närvirakkudega nendega suhtlemiseks.
- Närvirakk
- Dendrite
Mikroskoopiline anatoomia
Kesknärvisüsteemis eristatakse põhiliselt halli koeainet (Substantia grisea) ja valget koeainet (Substanzia alba). See klassifikatsioon viitab närvirakkude osakaalule igas keha punktis. Hall aine sisaldab närvirakkude kehasid (perikaryas, soma), ilmselt segaduses olevat närviprotsesside massi (neuropil) ja ennekõike astrotsüüte (sidekoe rakud), mis kuuluvad nn gliiarakkudesse.
Halli aine piires ei ole närvipikendused (ühendavad jooned) oma rakupikendustega sageli ümbritsetud oligodendrotsüütidega ega ole seega müeliniseerunud (vt müelinisatsioon, närvikestad), st neil puudub närvikest. Teisest küljest sisaldab valge aine närvirakkude kiude (ühendusliinid), mis tavaliselt oligodendrotsüütide poolt müeliseeruvad, st neil on pärilik kest. Siit sai valge aine oma nime: müeliini kest sisaldab rohkelt rasva, nii et sellel on valkjas sära ja eristub ümbritsevate kudede värvuse poolest.
