Cushingi tõbi

Määratlus

Cushingi tõbe iseloomustab kortisooli suurenenud sisaldus kehas peamiselt healoomulise kasvaja tõttu hüpofüüsi. Kasvajarakud toodavad suurtes kogustes messenger-ainet, nn adrenokortikotroopset hormooni või ACTH lühidalt. See mõjutab neerupealise koore rakke ja põhjustab nende kortisooli tootmist. Kuna kasvajarakud toodavad ACTH tohutult suurenenud kogustes stimuleeritakse ka neerupealise koore rakke selle ületootmiseks. See viib lõppkokkuvõttes tugevasti suurenenud kortisooli esinemiseni, mida meditsiinilises terminoloogias nimetatakse hüperkortisolismiks.

Põhjused

Cushingi tõve põhjuseks on tavaliselt kasvaja hüpofüüsi. Kasvaja on põhjustatud rakkude proliferatsioonist või valesti suunatud rakkude takistamatust rakkude proliferatsioonist. Kasvajarakkude funktsioon on häiritud. Erinevalt tervetest rakkudest hüpofüüsi, nad toodavad ebanormaalselt suuri koguseid ACTH, messenger aine, mis mõjutab teisi elundeid, eriti neerupealised. See reageerib ülepakkumisele suurenenud kortisooli tootmisega, millega võib kaasneda suurte koguste tugev kõrvalekalle ja erinevate keha funktsioonide muutumine.

Diagnoos

Cushingi tõve diagnoosi paneb tavaliselt a veri test. See hõlmab kortisooli otsimist veri. Lisaks saab määrata ACTH väärtuse, mis on iseloomulikult kõrgenenud Cushingi tõve korral.

Cushingi tõve ja muude kõrgendatud kortisooliga seotud haiguste eristamiseks võib teha teatud katseid. Niinimetatud deksametasoon test on antud juhul osutunud eriti tõhusaks. Suurenenud kortisooli kogus on tuvastatav ka 24-tunnises kollektiivses uriinis. Lisaks on vaja juhataja tehakse. Reeglina on MRI juhataja tehakse, millele saab seejärel hüpofüüsi kasvaja kujutada.

Sümptomid

Cushingi tõve korral tekkiv kortisooli ületootmine võib põhjustada mitmesuguseid sümptomeid. Järgnevalt on loetletud kõige tavalisemad muutused, kuid tuleb märkida, et mitte kõik sümptomid ei pruugi ilmneda Cushingi tõve näitamiseks. Eriti tüüpiline on keha rasva ümberjaotamine, mis avaldub nn pagasiruumis ülekaalulisus, täiskuu nägu ja pull kael.

Kortisool mõjutab ka luud, mis kaotavad tiheduse ja Osteoporoosi areneb. Lihased kannatavad ka kortisooli suurenenud mõju all ja lagunevad kiiremini, eriti jäsemetes. Keha reageerib suhkrule või glükoosile tundlikumalt ja veri suhkrutase tõuseb pärast suhkru tarbimist tugevamalt kui tavaline tervislikel inimestel.

Mõjutatud on ka nahk. Tüüpilised sümptomid on naha hõrenemine, naha moodustumine venitusarmid, haavade paranemist häired ja naha verejooks. Psüühika võib kannatada ka kortisooli suurenenud taseme tõttu.

Need, keda see mõjutab, võivad kogeda meeleolu muutusi ja isegi depressiivseid episoode. Cushingi tõve taustal on lisaks kortisooli taseme tõusule ka ACTH taseme muutus veres. See viib seksi tootmise suurenemiseni hormoonid, eriti meessuguhormoonid, nn androgeenid.

See on eriti märgatav naistel, kes siis kannatavad menstruaaltsükli häired või suurenenud juuksed kasv, eriti näol. Samuti mõjutab ACTH või kortisool vererõhk. Läbi suhtluse teistega hormoonid see tuleb vererõhk, mis siis muutub märgatavaks kui kõrge vererõhk.